Iseseisvuse taastajad paluvad kirjas Obamale liitlasvägede alalist kohalviibimist Balti riikides

Balti riikide iseseisvuse taastamisaktidele allakirjutanud saatsid avaliku kirja USA presidendile Barack Obamale, milles kutsuvad viimast üles tagama liitlasvägede alalise kohalviibimise Balti riikides.

25 aastat on möödunud ajast, kui Balti rahvad ühendasid käed, et näidata maailmale kindlat tahet saavutada oma riikide iseseisvus ning usku, et ajalooline ebaõiglus on võimalik rahumeelsel teel heastada. 600 kilomeetrit pikk inimkett ühendas umbes kaks miljonit inimest. See solidaarsusavaldus pälvis maailma tähelepanu ning jääb üheks kõige jõulisemaks pildiks Ida- ja Kesk-Euroopa kommunismist vabanemise ajaloos.

Ometi on meie rahvad ajal, kui meie riigid tähistavad 25 aasta möödumist sellest uhkest hetkest nende ajaloos, valusalt teadlikud, et neid põhimõtteid, mis on mitte ainult demokraatliku ühiskonna, vaid ka õiglase rahvusvahelise korra nurgakivid, rünnatakse vägivaldselt just siin, meie kontinendil, Euroopas. Mitte kaugel meie piiridest on Ukraina suveräänne riik näinud oma territooriumide okupeerimist, relvajõudude ründamist ja rahumeelsete tsiviilisikute tapmist. Kõik see toimub, sest Ukraina on kinnitanud oma õigust käia sama rada, mille Balti riigid märkisid maha Balti Teel, ning ülemaailmne üldsus jälgib vaikuses, kui Venemaa rikub rahvusvahelisi kokkuleppeid. See konflikt puudutab meid kõiki, sest Vene agressioon Ukraina vastu ei ohusta mitte ainult seda riiki. See kätkeb endas Venemaa eesmärki taastada Nõukogude Liit ning õõnestab kogu Euroopa rahu ja õitsengut, sest selle eesmärk on kunagi Nõukogude Liidu valduses olnud territooriumide ja mõjusfääride tagasisaamine. Ukraina ei võitle täna mitte ainult oma territoriaalse terviklikkuse, vaid kogu Euroopa vabaduse ja piiride rikkumatuse eest. Vaba maailm peaks asuma selles võitluses otsustavalt tegevusse.

Alates kommunismi kokkuvarisemisest on Ühendriigid teinud tõsist tööd julgeoleku ja demokraatia konsolideerimiseks Euroopas. See poliitika kehastas ka meie riikide põhimõttelist seisukohta.

Härra president, me loodame, et sellel otsustaval ristteel jääte te rõhutatult ühemõttelisele seisukohale ning kaitsete nägemust vabast Euroopast ja me väldime sõjast piinatud Euroopa troostitut väljavaadet.

25 aastat tagasi vabastasid Balti riigid end okupatsioonist. Täna on nad eesliinil võitluses Euroopa tuleviku eest. Venemaa varjamatu neoimperialism paneb meid paratamatult hirmu tundma, et oleme tema laienemisunistuste potentsiaalsed objektid.

Balti riigid on alati tundnud erilist sidet Ühendriikidega ja tugevat tänulikkust viimase rolli eest iseseisvuse taastamisel ja kindlustamisel. Need olid Ühendriigid, kes kuulutasid esimesena välja meie riikide 1940. aastal aset leidnud annekteerimise mittetunnustamispoliitika ning pidasid sellest kinni läbi pikkade okupatsiooniaastate. Need olid Ühendriigid, kes mängisid vahendajarolli läbirääkimistel Vene vägede väljaviimiseks meie riikidest. Need olid Ühendriigid, kes andsid meile vajalikku toetust meie teel NATO-ga ühinemisele.

President Obama,
Meie, Leedu, Läti ja Eesti iseseisvusdeklaratsioonidele allakirjutanud, usume kindlalt, et see side meie riikide vahel jääb purunematuks ning et igasugune rünnak meie vastu kohtab põhjalikku sõjalist reageeringut alliansi poolt. Seistes silmitsi agressiooniohuga, kutsume me teid tagama liitlasriikide vägede alalise kohalviibimise meie territooriumil. Sellest sõltub kogu Euroopa ohutus ja vabadus.

1963. aastal kuulutas USA president John F. Kennedy Berliinis „Ich bin ein Berliner“ ning kinnitas seda tehes, et kõik vabad inimesed, kus iganes nad ei elaks, on Berliini kodanikud. Ta mõistis, et vaba maailma tulevik oli lähedalt seotud selle rõhumisest ümbritsetud väikese vabadusesaare saatusega.

Balti riikide kaitsmise oma kohuseks võtmine ei ole mitte ainult meie ühise julgeoleku tagamise oma kohuseks võtmine, vaid ka kinnitus usule, et meie ühised vabaduse, õigluse ja enesemääramisõiguse põhimõtted jäävad lõpuks peale rõhumise ja vägivalla vastu.

Palun võtke vastu see meie tähelepanuavaldus.

Allakirjutanud:

20. augusti klubi liikmed, Eesti Vabariigi ülemnõukogu liikmed, kes viisid 1991. aasta 20. augustil ellu rahva tahte ja võtsid vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse taastamise kohta:

Arnold Rüütel – Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimees
Mati Ahven
Ignar Fjuk
Liia Hänni
Rein Järlik
Viljo Jürjo
Hillar Kalda
Johannes Kass
Kalju Koha
Mai Kolosov
Jüri Kork
Toomas Kork
Heino Kostabi
Ahti Kõo
Ants Käärma
Marju Lauristin
Jaan Lippmaa
Alar Maarend
Tiit Made
Aavo Mölder
Heldur Peterson
Priidu Priks
Koit Raud
Andrus Ristkok
Tõnu Saarman
Hanno Schotter
Lehte Sööt-Hainsalu
Indrek Toome
Enn Tupp
Ain Tähiste
Ants Veetõusme
Rein Veidemann
Vaino Väljas

Leedu 11. märtsi iseseisvusaktile allakirjutanud:

Vytautas Landsbergis - Leedu Vabariigi ülemnõukogu esimees
Aleksandras Algirdas Abišala
Nijolė Ambrazaitytė
Laima Liucija Andrikienė
Vytenis Povilas Andriukaitis
Irena Andrukaitienė
Leonas Apšega
Mykolas Arlauskas
Rimantas Astrauskas
Vilius Baldišis
Julius Beinortas
Vladimiras Beriozovas
Egidijus Bičkauskas
Audrius Butkevičius
Virgilijus Juozas Čepaitis
Arūnas Degutis
Juozas Dringelis
Algirdas Endriukaitis
Balys Gajauskas
Eugenijus Gentvilas
Bronislovas Genzelis
Miglutė Gerdaitytė
Petras Giniotas
Eimantas Grakauskas
Romas Gudaitis
Romualda Hofertienė
Gintautas Iešmantas
Vladimiras Jarmolenko
Albinas Januška
Vidmantė Jasukaitytė
Zenonas Juknevičius
Jurgis Jurgelis
Česlovas Juršėnas
Virgilijus Kačinskas
Juozas Karvelis
Vytautas Kolesnikovas
Stasys Kropas
Algirdas Kumža
Bronislovas Juozas Kuzmickas
Kęstutis Lapinskas
Mečys Laurinkus
Arvydas Kostas Leščinskas
Jonas Liaučius
Stasys Malkevičius
Leonas Milčius
Albertas Miškinis
Donatas Morkūnas
Kazimieras Motieka
Algimantas Norvilas
Česlavas Okinčicas
Romualdas Ozolas
Nijolė Oželytė-Vaitiekūnienė
Justas Vincas Paleckis
Jonas Pangonis
Algirdas Vaclovas Patackas
Saulius Pečeliūnas
Eugenijus Petrovas
Vytautas Petras Plečkaitis
Jonas Prapiestis
Vytautas Puplauskas
Liudvikas Narcizas Rasimavičius
Rasa Rastauskienė-Juknevičienė
Liudvikas Saulius Razma
Kęstutis Rimkus
Audrius Rudys
Liudvikas Sabutis
Kazimieras Saja
Aloyzas Sakalas
Algirdas Saudargas
Algimantas Sėjūnas
Liudvikas Simutis
Česlovas Vytautas Stankevičius
Rimvydas Raimondas Survila
Saulius Šaltenis
Lionginas Šepetys
Gediminas Šerkšnys
Albertas Šimėnas
Jonas Šimėnas
Aurimas Taurantas
Vladas Terleckas
Pranciškus Tupikas
Kazimieras Uoka
Gediminas Vagnorius
Birutė Valionytė
Povilas Varanauskas
Emanuelis Zingeris
Vidmantas Žiemelis

Leedu Vabariigi ülemnõukogu liikmed:

Rūta Gajauskaitė
Klemas Inta
Stasys Kašauskas
Vytautas Kvietkauskas
Nikolajus Medvedevas
Petras Papovas

Läti Vabariigi ülemnõukogu liikmed, kes kirjutasid alla 4. mai deklaratsioonile:

Juris Karlsons
Velta Čebotarenoka
Jānis Vaivads
Ints Cālitis
Visvaldis Mucenieks
Arnolds Bērzs
Pēteris Simsons
Aleksandrs Kiršteins
Ivars Briedis
Jānis Dinevičs
Jānis Blaževičs
Mārcis Cīrulis
Emerita Buķele