Kuidas Trump Bidenile tuumakohvri üle annab, kui ise inauguratsioonil ei osale?

USA president Donald Trump ei võta homme osa oma järeltulija Joe Bideni inauguratsioonitseremooniast, aga see ei mõjuta inauguratsioonipäeva üht võib-olla tähtsaimat hetke, tuumakohvri üleandmist.

Tuumakohver, mida USA-s nimetatakse miskipärast „jalgpalliks”, sisaldab vahendeid, mida saab kasutada tuumalöögi andmise autentimiseks. Seda kannab sõjaväelane, kes saadab presidenti pidevalt kuni hetkeni, kui ta homme ametist lahkub, vahendab CNN.

Tavaliselt annab ta tuumakohvri üle teisele sõjaväelasele, kes hakkab saatma järgmist presidenti.

Homme toimub see üleandmine aga veidi teisiti, sest Trump peaks enne inauguratsioonitseremooniat Washingtonist Floridasse sõitma.

Tuumakohver reisib ilmselt koos Trumpiga, märgivad eksperdid, mis tähendab, et on vähemalt kaks kohvrit erinevates kohtades, mis kujutab endast unikaalset väljakutset võimu üleandmise sujuvuse tagamisel.

Kuigi see protsess võib toimuda veidi teistmoodi kui varem, on olemas tagatised, mis võimaldavad tuumarelvade kontrolli sujuvat üleminekut ühelt presidendilt teisele, sõltumata asjaoludest, ütles Stephen Schwartz Bulletin of the Atomic Scientistsist.

Erinevalt üldlevinud arvamusest ei sisalda tuumakohver nuppu või koode, mis automaatselt tuumarelvad valla päästavad, vaid vahendeid, mille abil saab tuumalöögiks käsu anda.

„On vähemalt kolm või neli identset „jalgpalli”: üks järgneb presidendile, üks järgneb asepresidendile ja üks on traditsiooniliselt kõrvale pandud määratud ellujääjale selliste ürituste ajal nagu inauguratsioonid või kõned olukorrast riigis,” ütles Schwartz. „20. jaanuaril on [täiendavad jalgpallid] linnast väljas koos nende juurde määratud isikutega, mis jätab ainult Pence'i kohvri, kui Valge Maja ei ole ettevalmistanud (või juba andnud) veel üht varukohvrit Bidenile.”

Lisaks sellele peab president kogu aeg kandma kaasas plastikkaarti, mida nimetatakse „küpsiseks”. See sisaldab tähtedest ja numbritest koosnevaid koode, mida kasutatakse, et tuvastada president, kellel on ainsana seaduslik õigus anda käsk tuumalöögiks.

USA põhiseadus annab Trumpile täieliku võimu USA tuumaarsenali üle kuni sekundini, kui Biden on homme lõunal presidendiks vannutatud.

„Kui abi jalgpalliga saadab Trumpi Air Force One’il Floridasse, lahkub see abi Trumpi juurest keskpäeval ja naaseb koos kohvriga Washingtoni,” ütles Schwartz.

Sel hetkel ei ole Trumpil enam võimu ja tema tuumakoodid deaktiveeritakse automaatselt, selgitas Schwartz. Biden pärib aga samal hetkel automaatselt võimu tuumalöögi alustamiseks.

See tähendab, et kui Trump peaks homme kell 12.01 püüdma anda käsku tuumalöögiks, loetakse see käsk ebaseaduslikuks ja sõjaväejuhid, kelle ülesanne on tuumarelvad vallandada, on kohustatud keelduma.

Selle võimu ülemineku tagab see, et koodid, mida Trump kasutaks enese presidendina autentimiseks, muutuvad selleks hetkeks kehtetuks. Biden saab oma „küpsise” ilmselt kätte homme hommikul, kui teda ja valitud asepresident Kamala Harrist briifitakse tuumalöögi algatamise protsessi kohta.

Nende koodid ei aktiveeru aga enne keskpäeva.

Varem sel kuul ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi oma kirjas esindajatekoja demokraatidele, et rääkis USA staabiülemate ühendkomitee esimehe, kindral Mark Milleyga ja arutas Trumpi ligipääsu tuumakoodidele, sest oli kutsutud üles presidenti ametist kõrvaldama seoses Kapitooliumi ründamisega tema toetajate poolt.

Pärast Milleyga rääkimist ütles Pelosi, et sai kinnituse, et on olemas tagatised juhuks, kui Trump tahaks tuumarelva vallandada, teatasid mitmed allikad.

Kõrgete sõjaväelaste sõnul on küll presidendil ainuvõim tuumarelvade vallandamiseks, aga ta ei saa teha seda üksi.

Kui vastane peaks USA suunas raketi välja laskma, on presidendil viivitamatult ühendus salastatud kommunikatsioonivõrgustikuga ning ta saab reaalajas luureandmeid ja soovitusi tegutsemiseks.

On olemas kaitsemehhanismid ebaseaduslike rünnakukäskude vastu, kas need siis hõlmavad tuumarelvi või mitte. Et käsk oleks seaduslik, peab olema legitiimne sihtmärk, selge sõjaline eesmärk ja kasutada tuleb proportsionaalset jõudu.

Kindral, kes hiljuti käsutas strateegilisi relvi ja on nüüd Pentagonis isik number kaks, on kindel, et sõjavägi ei täida presidendi ebaseaduslikke käske.

„Kui see on ebaseaduslik, arvake, mis juhtub. Ma ütlen: „Hr president, see on ebaseaduslik.” Ja arvake, mida tema teeb. Ta küsib: „Mis oleks seaduslik?” Ja meie tuleme välja võimalustega, seguga võimekustest, et vastata mis iganes olukorrale, ja nii see töötab. See ei ole nii keeruline,” ütles USA strateegilise väejuhatuse endine ülem, kindral John Hyten 2017. aastal.

Kui president jääb oma ebaseaduslikele käskudele kindlaks, ei ole sõjaväejuhil muud võimalust kui tagasi astuda.