Sergei Ivanov: enamik Balti riikide elanikkonnast tervitas Nõukogude Liiduga ühinemist
Venemaa Sõjaajaloo Seltsi (RVIO) hoolekogu esimees Sergei Ivanov kuulutas, et enamik Balti riikide elanikkonnast tervitas Nõukogude Liiduga ühinemist 1940. aastal.
Ivanov tunnistas, et osa Balti riikide elanikkonnast pidas „tööliste ja talupoegade punaarmeed” siiski vallutajaks, vahendab Gazeta.ru.
„Baltimaades tõesti mõnedele inimestele siis veel kõik ei meeldinud. Nad leidsid, et see on agressioon,” ütles Ivanov. „Nad emigreerusid ja 1990.-tel tulid tagasi, sealhulgas riikide presidentidena, kuigi nad isegi ei sündinud nende territooriumil ja neid enne seda seal ei olnud. Ei saa jätta tunnistamata fakti – ja kinokroonikate kaadrid kinnitavad seda – et enamik elanikkonnast tervitas nende riikide või territooriumide ühinemist Nõukogude Liiduga. Vaesed inimesed said maad ja paljud keskklassi esindajad halvemini elama ei hakanud. Ei tohi unustada ka seda, et sel ajal oli kõigis kolmes Balti riigis väga tugev ja massiline vasakliikumine.”
Gazeta.ru küsis Ivanovilt, kas praegusel Venemaal tasub õigustada Jossif Stalinit ja vaielda lääneriikidega, kus Nõukogude Liidu kohalolekut nimetatakse okupatsiooniks.
„Nõukogude väed sisenesid Poola territooriumile 1939. aasta 17. septembril. Sel hetkel Poola valitsust, Poola võimude kontrolli Poola territooriumi üle enam ei olnud,” lausus Ivanov. „Olid juba emigrantlikud valitsused. NSVL sisenes Poola territooriumile ühel eesmärgil: tagada seal elanud ukraina, valgevene, vene ja juudi rahvaste julgeolek ja huvid.”
„Mis puudutab Soomet, siis juba ammu enne Nõukogude-Saksa kokkulepet pidas Nõukogude Liit pikki, vaevarikkaid läbirääkimisi Soome valitsusega territooriumide vahetamise üle. Vana piir kulges 30 kilomeetri kaugusel Leningradist. Nõukogude sõjaväelased kartsid, et Saksamaa tungib Soome territooriumilt NSVL-i sisse. Järelikult taotles Nõukogude Liit Leningradi julgeoleku tagamist, liigutades piiri, aga Soome jäi iseseisvaks riigiks,” teatas Ivanov.
Aastatel 2011-2016 oli Ivanov Venemaa presidendiadministratsiooni juht, aastatel 2007-2008 esimene asepeaminister, aastatel 2001-2007 kaitseminister ja aastatel 1999-2001 julgeolekunõukogu sekretär.
