VIDEO | Mis juhtus kaootilistel minutitel enne mustanahalise pereisa George Floydi surma?
Üks meestest oli Minneapolise politseijaoskonna ametnik, kes töötas põhitöö kõrvalt turvamehena. Teine osutas turvateenust Päästearmee kaupluses ja veetis osa oma ajast kohalikes klubides, töötades väljaviskajana.
Aastaid enne saatuslikku kohtumist töötasid 46-aastane George Floyd ja nüüd tema mõrvas süüdistatav 44-aastane Derek Chauvin ühes ja samas Minneapolise ööklubis Latin, kus nad olid osa meeskonnast, mille ülesandeks oli lärmakaid kliente kontrolli all hoida, kirjutab ajaleht The New York Times.
Mõlema mehe teed ristusid viimast korda soojal kevadõhtul selle nädala algul. Tund aega hiljem oli Floyd surnud. Tema elu viimased hetked jäid aga videole, mis raputas Ameerikat ja viis massirahutusteni mitmetes linnades üle riigi.
Videol on näha, kuidas politseinik Chauvin kaupluse ees seisva politseiauto varjus põlvega Floydi kaelale surub. Hennepini maakonna ringkonnaprokuröri poolt reedel esitatud tõendite kohaselt lämmatas Chauvin oma ohvrit 8 minutit ja 46 sekundit, vaadates vaikides maapinna poole, samal ajal kui pereisa ahmis õhku, öeldes, et ei saa hingata.
Möödakäijad filmisid sündmusi oma mobiiltelefonidega, vandusid ja palusid abi, ent sellest hoolimata jätkas politseinik mehe põlvega lämmatamist veel kaks minutit ja 53 sekundit pärast seda, kui pereisa Floyd oli kaotanud teadvuse.
Juhtum on saanud üheks episoodiks paljude seas politseivägivalla nüüdseks tuttavast ajaloost viimastel aastatel, kus afroameeriklastest mehed on surnud kohtumistel, mis olid oma olemuselt šokeerivalt igapäevased - Eric Garner, kes suri 2014. aastal kinnipidamise käigus New Yorgis kahtlustatuna maksumärkideta sigarettide müümises; Michael Brown, kes suri kohtumisel politseiga samal aastal Fergusonis pärast kõnnitee asemel sõiduteel käimist.
Juhtum, mis viis Floydi surmani, algas teatega võltsitud 20-dollarise rahatähe kohta, millega viimane üritas poemüüja sõnul sigarette osta.
"Ta suri asjata - võltsitud rahatähe pärast -, see oli tühine asi," ütles 53-aastane Jason Polk, linnaliini bussijuht ja üks paljudest Lõuna-Minneapolise elanikest, kes on juhtumi pärast nördinud.
Osariigi kuberner Tim Walz nimetas saatuslikku vahistamist ja sellele järgnenud vägivaldsete protestide lainet “üheks pimedamaks peatükiks meie ajaloos”. "Jumal tänatud, et sel noorel inimesel oli kaamera selle video jäädvustamiseks," sõnas ta.
Et Chauvin võeti kolmanda astme mõrvas (kuritahtlik tapmine) ja teise astme tapmises süüdistatuna reedel ametlikult vahi alla, tuleb prokuröridel nüüd selgeks teha, mis juhtus kaootilistel minutitel enne seda, kui teadvuseta ja pulsita Floyd toimetati Hennepini maakonna haiglasse, kus ta tulemusteta elustamise järel kell 21:25 surnuks kuulutati.
Tunnistajate ütluste, mobiiltelefonide ja turvakaamerate videote ning süüdistusdokumentide põhjal joonistub suures osas välja lugu sellest, kuidas Floydi kinnipidamine tol päeval aset leidis.
Õnnetult lõppenud vahejuhtum algas vahetult enne kella kaheksat õhtul, kui Floyd sisenes väiksesse Cup Foodsi nimelisse kauplusesse, ja kaupluse töötaja väitis, et ta oli tasunud sigarettide eest võltsitud 20-dollarise kupüüriga. Politsei sai poest kõne kell 20:01.
"Um, meie poodi tuli just keegi ja andis meile võltskupüüri ning me saime sellest aru enne, kui ta kauplusest lahkus," sõnas helistaja ametivõimude poolt väljastatud stenogrammi kohaselt: "ja me jooksime tagasi välja, kus ta istus oma autos.”
Kaupluse töötaja nõudis sigaretid tagasi. "Kuid ta ei taha neid anda ja ta istub oma autos, kuna ta on kohutavalt purjus ega oma enda üle kontrolli," ütles poemüüja võimude väitel. "Ta ei käitu normaalselt."
Dispetšer vajas kirjeldust ja helistaja täpsustas, et mees on pikk, kiilas, umbes 182 sentimeetrit pikk.
"Kas ta on valge, must, põliselanik, hispaanlane, aasialane?"
"Midagi sellist," vastas helistaja.
"Milline? Valge, must, põliselanik, hispaanlane, aasialane?”
"Ei, ta on must tüüp," ütles helistaja.
Õige pea tuli poodi sigarette ostma püsiklient ja endine töötaja Angel Endly. Politsei oli juba kohal. Teismeline müüja ütles Endlyle, et tunneb end halvasti; ta oli kutsunud politsei ainult sellepärast, et juhised nägid nii ette, rääkis ta.
Müüja võttis kokkuvolditud rahatähe kätte ja näitas seda talle. "Kupüür oli ilmselgelt võltsing," ütles ta. "Tintki ei olnud veel kuiv."
Stately ütles, et ta nägi politseinikku, käsi relval, Floydile lähenemas.
Ta istus sinises autos koos kahe kaasreisijaga. Varsti saabusid täiendavad politseiüksused ja korrakaitsjad üritasid Floydi politseiautosse toimetada. Kuid ta rabeles.
"Härra Floyd ei läinud vabatahtlikult autosse ja rabeles politseinikega, kukkudes tahtlikult maha, öeldes, et ta ei lähe autosse, ja keeldudes sirgelt seismast,” seisab prokuratuuri dokumentides.
Juba tol hetkel ütles Floyd, et ei saa hingata.
Politseinik Chauvin üritas teda politseiautosse paigutada oma ametivenna J.A. Kuengi abiga.
Kell 20:19 tõmbas Chauvin Floydi politseiautost välja. Floyd kukkus maha, nägu vastu asfalti, käed endiselt raudus. Kueng hoidis Floydi seljast, samal ajal kui politseinik Thomas Lane hoidis tema jalgu.
Chauvin pani oma vasaku põlve Floydi pea- ja kaelapiirkonda, seisab dokumentides. "Ma ei saa hingata," ütles mees korduvalt.
Ta hüüdis oma ema. Ta ütles: "Palun."
Üks ametnik pidas tema väiteid tühiseks.
"Te saate hästi rääkida," ütles üks korrakaitsja dokumentide kohaselt.
Vähemalt üks politseinik avaldas siiski muret: Lane küsis, kas nad peaksid Floydi külje peale keerama.
"Ei, jääme siia, kuhu me ta saime," vastas Chauvin.
"Ma muretsen agiteeritud deliiriumi pärast või millegi pärast," ütles Lane.
"Sellepärast on ta meil kõhuli," vastas Chauvin.
Kell 20:24 kaotas Floyd teadvuse ja jäi elutuna lebama.
Kueng kontrollis Floydi paremalt randmelt pulssi. "Ma ei leidnud seda," ütles ta.
Hoolimata sellest ei tulnud ükski politseinik mehe pealt maha.
Kell 20:27, 8 minutit ja 46 sekundit pärast seda, kui Chauvin oli oma põlve Floydi kaelale asetanud, võttis ta selle lõpuks kiirabi palvel sealt ära.
Haiglasse saabunud Floyd tunnistati ametlikult surnuks alles kell 21:25.
Ametliku lahkamisaruande kohaselt ei tuvastatud märke sellest, et Floyd suri puhtalt kägistamise tagajärjel, vaid pigem jättis ta elu nii õhupuuduse kui kaasnevate tervisehäirete tõttu, sealhulgas oli tal pärgarteritõbi ja südamehaigus. Ühtlasi leiti tema kehast võimude teatel uimasteid.
Floydi perekond ei pidanud ametlikku lahkamisaruannet aga tõeseks ja palus sõltumatutel ekspertidel korraldada uus lahkamine, mille tulemused ei ole veel teada.
