ANALÜÜS | Millised on kõige tõenäolisemad valitsused?
Klassikaline n-ö kolmikliit, mis on Eestis võimul olnud ka 1999-2002, 2007-2009 ja 2015-2016. Viimati hülgasid sotsid ja IRL Reformierakonna, kuid toonastest tippudest ei juhi enam parteisid Margus
Tsahkna ega Taavi Rõivas. Kolmel parteil on suur koostöökogemus eri kombinatsioonides, ületamatuid vastuolusid programmides leidub vähe. Kõik kolm on peavoolu lääne- ja Euroopa Liidu meelsed parteid, ehkki Isamaa nihkus Helir-Valdor Seederi juhtimisel mõneti paremale, EKRE suunas.
Reformierakond ja Keskerakond on kahekesi korduvalt võimuliitu teinud, alates Siim Kallase valitsusest 2002, mis viis Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Mõlemad peavad end liberaalseks erakonnaks ja kuuluvad Euroopa Parlamendis samasse ALDE fraktsiooni. Hoolimata välja- öeldud n-ö punastest joontest ei ole Reformierakonna ja Keskerakonna erinevused koalitsiooni minekuks ületamatud. Reformierakond on lubanud 500 eurost tulumaksuvaba miinimumi kõigile ja Keskerakond oleks valmis selle alla neelama, ehkki peab seda kingituseks rikastele. Eestikeelsele haridusele üleminekut on lubanud erinevais versioonides mõlemad. Alkoaktsiisi tõusu tabas oravate kriitika, kuid Keskerakond on lubanud seda järgnevad neli aastat mitte tõsta. Kui Reformi ja Keski valitsus ei saa teoks valimisjärgselt 2019, on see variant alati Reformil tagataskus hilisemaks, näiteks kui paariaastase valitsemisega lähevad lahkhelid kolmikliidus liiga suureks.
See oleks võimalus Keskerakonnal teha valitsust ilma Reformita, säilitades peaministrikoha Jüri Ratasele. EKRE marurahvuslikkus peletaks osa Keski vene valijaid aga samas, venekeelse valija seas ei ole padukonservatiivsed suundumused sugugi tundmatud, näiteks EKRE tüüpi homovastasus on Venemaa poliitikaelus pigem peavool. Ratas on EKREga koostöö küll esialgu välistanud, aga EKRE esinemine valimiskampaania ajal pigem pehmemalt annab teatud võimalusi sellest positsioonist taanduda. EKRE kaasamise poolt räägib ka Soome kogemus, kus Põlissoomlased valitsusse jõudmisel muutusid pragmaatilisemaks ja pehmemaks, hiljem aga lagunesid.
Reformierakond + EKRE = (53 kohta) või sama kombinatsioon + Isamaa (65 kohta). Paremerakondade liit, kuid EKRE ja Reformierakonna vereringed on siiski liiga ühildamatud. Selle variandi eelduseks oleks sisemine võimupööre Reformis, ning erakonna nihkumine liberaalsetest väärtustest konservatiivsemale poolele.
