„Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas üldkolesterooli ja LDL- ehk halva kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski stress ja ebapiisav puhkus, ebatervislik toitumine ning vähene liikumine ja sellega sageli kaasnev liigne kehakaal,“ rääkis SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik. Kolesterool on eluks hädavajalik, see aitab toota mitmeid hormoone, D-vitamiini ja toidu seedimises osalevaid sapphappeid, kuid probleem tekib, kui inimese veres on kolesterooli liiga palju.

„Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise ning sellega seotud müokardiinfarkti ja insuldi tekke riskifaktor. Probleem seisneb selles, et LDL-kolesterool võib ladestuda arterite seintele, mistõttu arterid ahenevad ning muutuvad põletikulisteks ja verevool halveneb. Mingil hetkel võib see ladestus ehk naast rebeneda ja tekitada trombi, mis võib halvimal juhul põhjustada südamelihase infarkti või insuldi,“ selgitas dr Laasik.

Normist kõrgemat kolesterooli taset on SYNLAB meditsiinilabori möödunud aasta statistika andmetel näidanud 59% tehtud kolesteroolianalüüside tulemustest. Vanusegrupis 45-55 eluaastat oli normist kõrgem kolesteroolitase viiendikul ning vanusegrupis 36-45 eluaastat oli normist kõrgem kolesteroolitase 13% tehtud analüüsidest.

Dr Laasik nentis, et kuigi ebatervislik toitumine ja vähene liikumine aitab südamehaiguste tekkele kaasa, siis päriliku eelsoodumuse ehk nn perekondliku hüperkolesteroleemia puhul ei pruugi inimesed olla sugugi ülekaalulised ega ebasportlikud...

Loe edasi juba artiklist, millistele varajastele sümptomitele tähelepanu pöörata ja mis aine aitab enim südameveresoonkonna haiguste vastu võidelda.

Dr Jüri Laasik

Arst kummutab müüdi: kõrge kolesteroolitase, ei ole vaid eakate meeste probleem

Tänase 65-aastase tervis pole võrreldav samaealisega 30 aastat tagasi. Tervena elatud aastailt jääme aga Euroopa keskmisele alla