„Memm oli veendunud, et Eesti riik tuleb tagasi. Kui kuulutati kohtuotsus ja öeldi, et ta on Nõukogude kodanik, vastas ta: „Ei, ma olen Eesti kodanik ja selleks ka jään!““ Nii iseloomustab Vabadussõja kangelannat, Vabaduse Risti kavaleri Salme Bergmanni (eestistatuna Ilmet) õepoeg Kaupo Ilmet. Tema mälestustes jäi tädi oma tõekspidamistele alati truuks.

Viljandimaal Helme kihelkonnas Leebiku vallas Koosi talus sündinud Salme-Melanie Bergmann (kirikukirjades Berkmann) kasvas üles jõukas Mulgi talus. Suures majapidamises oli iga kätepaar vajalik, nii et talutöödes tuli Salmel varakult täie eest väljas olla.

Luurajast sanitariks

Eesti Vabadussõja alates oli Salme Bergmann 22aastane. Kes teab, milliseks oleks neiu saatus kujunenud, kui Punaarmee poleks jaanuaris 1919 tema kodukandi vallutanud ning Salme otsustanud aktiivselt oma kodumaa võitu panustada.

Naised tegutsesid Vabadussõjas peamiselt tagalas, olgu siis varustusega seotud ametis või meditsiinipersonalina haiglates. Otse lahingusse kippusid vähesed. Salme Bergmanni elulugu uurinud ajaloolase Jaak Pihlaku sõnul võis olla neid poolesaja ringis. Ja ega rindele sattumine nii kerge ei olnudki. Naised pidid seda ikka väga tahtma ja omajagu vaeva nägema.

Salme Bergmann tegutses esmalt luurajana, hankides Eesti Rahvaväe 3. jalaväepolgu tarbeks infot vaenlase tagalast Helme kihelkonnas.

Salme Bergmann

SUUR LUGU | Vabaduse Risti kavaler Salme Bergmann polnud sugugi tavaline taluperenaine