Eesti 2+2 ja 2+1 ristlõikega teedele on ehitatud viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit, mis ühendavad elupaiku ja võimaldavad rohevõrgustikul toimida vaatamata olulistele barjääridele, milleks suure liiklussagedusega teed on.

Transpordiameti tellimusel seirasid neljal ökoduktil loomade käike Eesti Looduseuurijate Selts ja Loodushuvi eksperdid. Mullu valminud Puiatu rohesillal pole veel vaatlusi tehtud.

Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk nimetab ajakirjanduslikuks liialduseks juttu, nagu oleks Kolus olnud alul tegemist peamiselt „kasside sillaga“. Üks eksperte, Maris Kruuse täpsustab, et esmaseires aastatel 2015-2016 kõndis üle Kolu ökodukti 12 ulukiliiki – metskits, metssiga, hunt ja ilves, punarebane, kährikkoer, hall- ja valgejänes, metsnugis, mäger ja siil. Punaorav hüples niisama ringi.

Jätkuseires 2020-2022 oli liike juba 14, sh kõik Eesti sõralised (metskits, põder, punahirv ja metssiga), suurkiskjatest ilves ning tõenäoliselt karu. Ka lähedal elavad koerad-kassid jätkasid oma käike, ehkki oluliselt vähemal määral. Mõned koduloomad said küll seirajatele rajakaamera pildi järgi heaks tuttavaks.

Kitsed kolisid rohesillale

Karu, metssiga ja põder on igasuguse häiringu suhtes hirmus tundlikud, pealegi tahab loom näha, et kaugemal jätkub sarnane elupaik. Kolu ökodukt asub mosaiikses maastikus, kus metsalapid ja -ribad vahelduvad talude kultuurmaastikuga, ilmselt seetõttu saadi sealt kindlad andmed põdra liikumise kohta alles 8 aastat pärast objekti valmimist. Seda hoolimata tõsiasjast, et ökodukt otsustati sinna teha just põtrade liikumisteid arvestades. Ühtekokku kasutasid põdrad seire jooksul ökodukti 20 korral.

seire

Ökoduktid on loomadele meeldima hakanud: hundid leidsid kohe lühima tee lammasteni (10)