Mai keskel 1995 avaldasin Eesti Ekspressis artikli „Professor-spiooni riukalik reis Siberist Rootsi“, mis rääkis Tartu ülikooli professori Juhan Tuldava varjatud elust. Varsti pärast loo ilmumist otsis Tuldava mind ise üles ja tegi ettepaneku vestelda. Kohtusin temaga juunis ühes Tallinna vanalinna väikeses kohvikus. Ta istus minu vastu ja mõõtis mind jäisel pilgul läbi paksude prilliklaaside. Tuldava nägu ei väljendanud mingeid emotsioone ning külma rahuga eitas ta kõike. „Ma võin teid kohtusse anda, aga kuna ma tean ülikoolis hästi teie isa, siis ma ei tee seda,“ ütles Tuldava. Järgnes manitsus, kuidas ma niisuguse väljamõeldise kokku kirjutasin ning fakte ei kontrollinud.

Kohtumisest Juhan Tuldavaga möödus 28 aastat, kui ootamatult selgus, et ta pole ainuke professor-spioon, kellega elu mind on kokku viinud. Kauaaegne EKA professor Jaak Kangilaski tunnistas oma raamatus „Minu elud“ üles, et oli aastakümneid olnud idanaabri sõjaväeluure GRU teenistuses.

Jaak Kangilaski

Kunstiteadlane Jaak Kangilaski ei suutnud elu kiusatustele vastu panna (60)