1944. aasta 20. juulil, kui Generaloberst Ferdinand Schörner võttis üle väegrupp Nord juhtimise, olid tema alluvuses olevad 16. ja 18. armee koos armeegrupiga Narwa jäänud kindlalt püsima Eesti idapiiril Panther-positsioonidel. Eelnevalt 1944. a. suve keskel käivitunud Punaarmee suuroperatsioon „Bagration“ oli purustanud enamjaolt küll väegrupp Mitte, kuid Nord seisis kindlalt veel paigal.

Nordi hoidis elus läbi Riia ja Tukkumsi läbiv maismaaühendus ja Eesti sadamad. Viimaste ühendust tagas Saksa mereväe ehk Kriegsmarine Läänemere idaosa viitseadmiral Theodor Burchard. Kriegsmarine jaoks omas Läänemere ja Soome lahe üle kontroll erilist tähtsust, sest Lääne-Eesti saarte juures arendati ja katsetati uusimaid allveelaevu, mis pidid Atlandi ookeanil muutma sõjakäiku sakslaste kasuks.

Samuti omas Saksa riigijuhi Aldolf Hitleri jaoks veel olulist tähtsust Kirde-Eesti põlevkivitööstus ja laevatee eluliselt tähtsa rauamaagi tarnetega Põhja-Rootsist mööda Läänemerd Saksamaale.

Generaloberst Schörneri seisukoht oli algusest peale, et väegrupp Nord tuleb suuremate jõudude taastamiseks tagasi tõmmata esialgu Lätimaa lääneossa Kuramaale ja seejärel Ida-Preisimaale. Tolleaegne Suur-Saksamaa kavandas nimelt uut ja suuremat pealetungi Venemaa suunas. Väegrupp Nord ülemjuhatajaks määratud Schörner asus koheselt välja töötama vägede Eestist ja Ida-Lätist väljatõmbamise plaani, mis kandis algselt nimetus „Õppus Köningsberg“.

Mõtteliselt oli loodud tähestikulises järjekorras katte- ja kogunemisliinid Narva alt Riia ja Tallinnani välja, mis omakorda asendusid veel raadiojaamaga eetris rääkides lillenimeliste koondnimetustega, nagu näiteks tulbid, nelgid jne.

5. septembril 1944 esitles seda väegrupi staabiülem Generalleutnant Oldwig Natzmer Hitleri peakorteris OKH staabiülemale Generaloberst Heinz Guderianile. Olenemata Hitleri vastuseisust oli Guderian sellega nõus ja andis ettevalmistuste suhtes Natzmerile täiendavad suulised juhtnöörid.

„Seda korraldust ei mõista ma tänase päevani...“

Olukord muutus Nordi jaoks eriti kriitiliseks 1944. aasta 30. juuliks, kui armeekindral Ivan Bagramjani juhitud 1. Balti rinne tungis Tukumsi juures mereni ja lõikas läbi väegrupi maismaaühenduse.

väegrupp Nord

„Praegune hetk on raskeim, mis mul iialgi olnud elus...“ 80 aastat operatsioonist „Aster“ (56)