Tihti arvavad inimesed, et ärevus, depressioon, kõrge kolesteroolitase ja mured menstruaaltsükliga on eraldiseisvad probleemid, ent tegelikult on need omavahel seotud. „Inimene pöördub neuroloogi poole peavalude ja kroonilise väsimusega, psühhiaatri poole ärevusega, südamearsti poole kõrge vererõhu ja südamekloppimise ning endokrinoloogi poole kaalutõusu ja kõrge veresuhkrutaseme korral,“ toob doktor Saadi näite. Eri probleemide allikas võib olla hoopis pidev põletikutase kehas, mida põhjustab insuliiniresistentsus.

Tegemist on füsioloogilise seisundiga, kus keharakud ei ole enam võimelised töötlema sellises mahus glükoosi, nagu kehasse satub. Rakud ei taha rohkem glükoosi saada ja hakkavad ennast kaitsma. Vastuseks toodab kõhunääre rohkem insuliini ja surub glükoosi vägisi rakkudesse. Aegamööda muutub rakk normaalse glükoosi ja insuliinitaseme suhtes vähem tundlikuks. Keha peab aga muudkui insuliini juurde tootma, et seda raku sisse lükata. Insuliiniresistentne rakk on aga põletikuline.

„Pidevat madalatasemelist põletikku peetakse üheks krooniliste haiguste tekkepõhjuseks,“ selgitab arst. Paraku võib siia lisada pika haiguste nimekirja: südame-veresoonkonnahaigused, nagu ateroskleroos ja infarkt, insult, neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi, dementsus (sh Alzheimeri tõbi), depressioon, ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, aga ka ainevahetusega seotud põletikulised haigused, nagu teist tüüpi diabeet, eeldiabeet, polütsüstiliste munasarjade sündroom. „Kindlasti ei ole insuliiniresistentsus nende haiguste ainus põhjus, aga on haiguste tekkeks laiaulatuslik baas,“ täpsustab Saadi.

Millised on insuliiniresistentsuse sümptomid? Kuidas saame ennast aidata? Loe edasi juba artiklist.

insuliiniresistentsus

Pidev magusaisu, libiido vähenemine ja ärevus? Dr Sergey Saadi selgitab levinud terviseprobleemi, millest ei räägita (2)