Mõni inimene lihtsalt ei sure. Murra tal kondid, pista vangi, hoia näljas — ikka hingitseb, ikka veab kuidagi välja, lõpuks võtab veel naisegi. Järgnev lugu Amandus Nurmlaga juhtunust ei ole täielik tõde, seda ei saagi rääkida nii, nagu see oli, sest asjaosalised on ammu surnud, ning isegi kui nad elaks, ei tahaks nad sellest kõnelda.

Kopli masinatehase katelsepp Amandus Nurlma arreteeriti 1944. aasta detsembris ja mõisteti seitsmeks aastaks vangi, millele lisandus kaks aastat õiguste kaotust ja varanduse konfiskeerimine. Algul istus Patareis, siis viidi Mordvasse Dubravlagi. Enne väljalaskmist laagris koostatud arstliku komisjoni akt kirjeldas Nurmlat paranemislootuseta invaliidina.

„Traumast tingitud seljaaju vigastus, jalad ei liigu, ei saa seista ega kõndida,“ seisab 1951. aasta sügisel koostatud aktis. „Saab liikuda vaid kanderaamil, ise endaga toime ei tule, vajab pidevat järelevalvet.“

Need vigastused sai Nurmla Toompea lossitornist alla kukkudes.

Amandus Nurmla

Toompea tornitrepist alla visatud mees elas üle halvatuse, vangilaagri ja punavõimu (6)