President Alar Karis tunnustas kolme noort teadlast
Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia laureaat on Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, noore IT-teadlase laureaat on samas ülikoolis kõnesünteesiga tegelev Liisa Rätsep ja noore keskkonnateadlase preemia pälvis looduslähedasemat metsamajandamist uuriv Reimo Lutter Eesti Maaülikoolist.
President Alar Karis ütles preemiaid üle andes, et need on ühelt poolt tunnustus kolmele noorele inimesele, kes on juba oma erialal välja paistnud, kuid teiselt poolt on sellise preemia olemasolu tänuavaldus ja julgustus kõigile noortele, kes on valinud teadlase tee, ning eeskujuks neile, kes seda kaaluvad.
Karis lisas, et tunnustus annab lisaks võimaluse tutvustada Eesti avalikkusele meie teadlaste väärtuslikke tulemusi, aga ka teadlase tööd üldiselt. „Nii on noore teadlase preemia viimaste aastate laureaatide tegevuses suurepäraselt põimunud kõrgel tasemel teadustöö ja panus ühiskonda, ehk õpetamine, teaduskommunikatsioon või koostöö era ja avaliku sektoriga,“ märkis president.
Karis nentis, et kuigi teadlase tööd peetakse keeruliseks peamiselt seetõttu, et see nõuab ääretult süvitsi minemist, kriitilist mõtlemist ja enesekriitikat ning keerukate meetodite ja sõnavara valdamist, on teadlase töös võib-olla kõige keerulisem just ühiskondlikkuse ja teaduslikkuse sidumine. „See tähendab – kuidas olla ühtaegu ühiskonnaga kaasas ja samal ajal säilitada teadusele omane sõltumatu ja veidi eemaltvaatav hoiak?,“ sõnas ta.
„Teadus on väärtuslik, kui ta lahendab elulisi ja olulisi probleeme ning räägib kaasa oluliste ühiskondlike otsuste tegemisel. Kuid ta peab selle juures ikka ja aina tuginema faktidele ja teaduslikule mõtteviisile, mitte laskma end kaasa kiskuda või ära hirmutada keevalistest aruteludest või mõtlemise moetuultest,“ ütles riigipea.
Noore teadlase preemia laureaat Hedvig Tamman on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor. Oma teadustöös selgitab ta molekulaarseid mehhanisme, kuidas viirused nakatavad ja tapavad baktereid. Kuna haigust tekitavate bakterite hulgas levib üha enam antibiootikumiresistentsus, siis võivad Tammani juhitava töörühma uurimistulemused anda uudseid ideid, kuidas võidelda tulevikus bakteriaalsete haiguste vastu.
Noore keskkonnateadlase preemia laureaat Reimo Lutter töötab Eesti Maaülikoolis metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli tenuuris nooremprofessorina. Oma teadustöös tegeleb ta lageraie alternatiivide, segametsade ning väheväärtuslike maade metsastamise uurimisega.
Noore IT-teadlase preemia laureaat Liisa Rätsep tegeleb Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis närvivõrgupõhise kõnesünteesi ja eesti keele tehnoloogiate arendamisega. Lisaks tegeleb ta keeletehnoloogia tööriistade arendamisega väheste ressurssidega soome-ugri keeltele ja murretele.
Laureaadid andsid preemiate üleandmisel oma teadustööst lühikese ülevaate, mida on võimalik vaadata videost.
Eelmisel aastal pälvis presidendi noore teadlase preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi, noore keskkonnateadlase preemia Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Kuno Kasak ning noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli tehisintellekti lektor Dmytro Fishman.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu presidendi noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat rahastab Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ. Preemiate suuruseks on 5000 eurot ja need on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures.
