Ministrid peavad veel heaks kiitma õigusliku teksti, mille järgi läheb 90% sellest tulust Euroopa Liidu hallatavasse fondi Ukraina sõjaliseks abistamiseks ja 10% Ukraina muul viisil abistamiseks, teatas neli Euroopa Liidu diplomaatilist allikat Reutersile.
G7 riigid külmutasid veidi pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal umbes 300 miljardi dollari väärtuses Vene finantsvarasid. Pärast seda on Euroopa Liit ja teised G7 riigid vaielnud, kuidas ja kas kasutada seda raha Ukraina abistamiseks.
„See raha hakkab teenima /.../ Ukraina taastamise ja sõjalise kaitse eesmärki Venemaa agressiooni kontekstis,“ teatas kuni juunini Euroopa Liidu eesistujaks olev Belgia X-is.
USA on teinud ettepaneku Vene varad täielikult konfiskeerida, aga Euroopa ei ole sellega nõustunud, viidates ohtudele eurole ja õiguslikele tagajärgedele.
Aprilli lõpus ähvardasid Vene ametiisikud läänt tõsise vastuse ja lõpmatute kohtuvaidlustega, kui nende varasid puututakse.
Osana kokkuleppest jäävad need riigid, kes Ukrainale relvi ei anna, näiteks neutraalne Austria, hääletusel 90% rahast sõjaliseks abiks eraldamise üle erapooletuks, teatasid diplomaadid.
Euroopa Liidu hinnangul tekib külmutatud Vene varadest 2027. aastaks tulu 15-20 miljardit eurot. Sel aastal on tulu kolm miljardit eurot, millest esimene miljard võidakse välja maksta juba juulis, on varem öelnud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
