Ilma maailma parima hariduseta ei saa olla väga head, maailma parimat tuleviku-Eestit, kus kõikidel inimestel on töö, mis ei murra konti, aga teeb jõukaks. Eesti haridussüsteem liikuvat justkui ühest reformist teise reformini ja tähtsaid küsimusi tekib kogu aeg juurde. „Kersti Kaljulaid (h)arutab“ otsis neile vastuseid nii haridusministeeriumist kui Tartu ülikoolist, koolidirektoritelt kui ka õpetajatelt.

Kuidas saab õpetaja tänapäeva avaras ja laias maailmas minna 9-, 11- või 15-aastaste laste ette, keda on 30 klassis, ja loota, et suudab kõiki kõnetada ühe ja sellesama informatsiooniga? Loota, et see on kõigile ühtemoodi põnev ja arendav? Kuidas peaks sellises maailmas kool muutuma ja õpetaja toimetama? Kas peaks üldse kedagi õpetama või peaks koolis toimuma hoopis toetatud õppimine? Kuhu liigub maailma haridus ja kelle suunas peaksime meie vaatama? Kas Eesti haridussüsteem vajab rohkem vabadust?

Saade on osa Delfis ja Eesti Päevalehes ilmuva autorisarja „Kersti Kaljulaid (h)arutab“ kolmanda teema, Eesti hariduse tuleviku kajastusest. Projekti raames ilmusid veel:

Podcast'i aitas toimetada Aleksander Algo, helindas Lauri Närep.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena