Turistid ärritavad paljudes kohtades kohalikke. Millega eksitakse turismivastases sõjas?
(40)
Sel suvel on mitmel pool Euroopas ja mujalgi suurenenud kohalike nurin turistihordide üle. Siiski on külalised õnnistus, kui neid vaid targalt hallata.
Barcelonas on end lihtne jahutada: uju meres, rüüpa sangriat või veeda lihtsalt aega, nähes välja nagu puhkaja. Viimasel ajal on aga kohalikud hakanud turismi vastu protestima ja osa elanikke lausa pritsivad väliskülalisi veepüstolitest. Ka Baleaaridel ja Kanaari saartel on korraldatud meeleavaldusi, millel on kutsutud üles massiturismi piirama.
Hispaanlased pole ainsad rahulolematud. Kreeka pealinnas Ateenas on kohalikud elanikud korraldanud matuseid oma „surnud“ linnaosadele. Jaapani võimud püstitasid turistide kogunemise takistamiseks tara, mis rikub Fuji mäele avanevat populaarset vaadet. Ning Lõuna-Korea pealinna Souli ühes ajaloolises piirkonnas hakkab peagi külalistele alates kella 17-st kehtima liikumiskeeld.
Oodatud virelemise asemel tugev kasv
Kuigi koroonapandeemia ajal prognoosisid paljud, et turism ei taastu kunagi, on puhkajad nüüd siiski tagasi. Agentuur UN Tourism ennustab, et tänavu tehakse 1,5 miljardit reisi, mida on veidi enamgi kui 2019. aastal. Viimase 20 aasta peale on USA dollar valuutakorvi (eri osakaaluga valuutadest koosnev portfell – toim) suhtes mõõdetuna väärt rohkem kui varem. Erand on vaid neljakuuline ajavahemik 2022. aastal. See näitab, et ameeriklased on huvitatud reisimisest.
Külastatavatele linnadele ja riikidele peaks see olema kingitus – toovad ju turistid endaga kaasa sularaha ja kasutavad vähe maksumaksja rahastatud teenuseid. Ehkki keskpankade ja rahandusministeeriumite ametnikud tervitavad sissevoolu, sunnivad valijad poliitikuid turiste maksudega koormama ja saabujate arvu piirama.
Copyright © The Economist Newspaper Limited 2024. All rights reserved.
