Riigikogu tüürib põhiseaduse muutmisega edasi, kuid halli passi omanikelt valimisõigust siiski ei võeta
(115)
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas tänasel istungil saata teisele lugemisele eelnõu, mille järgi jääb kodakondsuseta isikutele valimisõigus alles. Isamaa algatatud eelnõu, mis võtaks nn halli passi omanikelt valimisõiguse ära, lükati tagasi.
Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras rõhutas kodakondsuseta isikute hääleõigusest rääkides taas, et Eesti 200 selle säilitamise poolt ei olnud. „Eriti kuna neil on olnud kolmkümmend aastat aega, et seda teha (kodakondust taotleda -toim), aga nad ei ole seda teha soovinud,“ selgitas ta. Tema sõnul oli see kompromiss, kindlustamaks, et Vene ja Valgevene kodanikud jäävad hääleõigusest ilma.
Istung venis üle kahe tunni pikaks ning opositsioon esitas nn halli passi omanikele valimisõiguse allesjäämisele mitu vastuargumenti. Terras nentis, et eelnõu vastu võtmiseks on opositsiooni poolehoid teretulnud. Tema sõnul on koalitsiooni kõige olulisem argument ühine eesmärk võtta agressorriikide kodanikelt valimisõigus.
Hääleõiguse arutelust on läbi käinud ka meelsuskontrolli idee. Terras kinnitas, et tema isiklikult seda ei toeta. „See on põhimõtteliselt demokraatiale vastu käiv,“ selgitas Terras, et meelsus ei peaks olema eeldus, et saada valima minna.
Riigikogu 61 liiget esitasid eelmisel neljapäeval menetlusse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud.
Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.
Praegu saavad peale Eesti ja ELi kodanike kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
