Eesti Juristide Liit ei toeta vene ja valgevene kodanike valimisõiguse äravõtmisel põhiseaduse kiireloomulist muutmist

Eesti Juristide Liit (EJL) avaldab muret seoses kolmandate riikide kodanike valimisõiguse äravõtmisega kohaliku omavalitsuse (KOV) valimistel ja leiab, et põhiseaduse muutmise vajalikkust ei ole eelnõus piisavalt läbi analüüsitud ning teema vajab ühiskonnas enne sisuliste otsuste langetamist oluliselt laiapindsemat diskussiooni.

EJL ei võta hääleõiguse piiramise põhimõttelises küsimuses „poolt“ või „vastu“ seisukohta, kuna nende hinnangul peaks vastuseni peaks ühiskondliku diskussiooni tulemusel. „Küsimus vajab enne konstitutsiooni muutmist oluliselt laiapõhjalisemat ja tasakaalustatumat käsitlust, mis järgiks hea õigusloome tavasid,“ kirjutas EJL.

EJL toob välja, et põhiseadus on Eesti õiguskorra nurgakivi, mille muutmine peaks olema põhjendatud selgete vajadustega ning tuginema põhjalikule analüüsile. Samuti leiavad nad, et põhiseadus peab olema riigivõimule suunanäitajaks suhtlemisel ka riigis elavate rahvusvähemustega.

„Valimisõiguse küsimus on seotud Eesti demokraatia, õigusriigi ja rahvusvaheliste kohustustega. Eelnõu seletuskirjast leiab vaid paljasõnalise kodakondsustsensuse kehtestamise, ent ei nähtu veenvaid põhjendusi, milliseid probleeme soovitakse lahendada ning miks just kodakondsustsensuse kehtestamine on ainuvõimalik lahendus. Alternatiivseid lahendusi koos lahenduste võrdlustega kaalutud pole. Pole ka aru saada, kuidas nn kodakondsustsensuse kehtestamine mõjub puudutatud subjektide kindlustundele,“ sõnati EJL-ist.

Samuti puudub EJL-i hinnangul mõjuanalüüs, mis hindaks muudatuse pikaajalist mõju ühiskonnale ja valitsemisele, kuigi need mõjud vajaksid uurimist ja hindamist. Samuti tõid nad välja, kuidas riigikogus juhtisid mitmed rahvasaadikud just eelpool nimetatud tegematajätmistele tähelepanu.

Lojaalsuse argument vajab kriitilist läbivaatamist

Eelnõu autorite mure seoses kolmandate riikide kodanike lojaalsusega on EJL-i hinnangul mõistetav, kuna kodakondsus kohustab lojaalsusele, seda eriti autoritaarsetes riikides. EJL nendib, et ilmselt on ka siinsete kolmandate riikide kodakondsete seas isikuid, kes on lojaalsed agressorile ka sõjaolukorras.

„Samal ajal ei ole aga õige pidada kodakondsust üheks ja ainsaks valimisõiguse kriteeriumiks - seda enam olukorras, kus kõigile teadaolevalt on idanaaber teinud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumise sisuliselt võimatuks sh neile, kes on pärast Ukraina sõja puhkemist „valinud Eesti poole“. Eesti ühiskonnas püsivalt elavad kolmandate riikide kodanikud panustavad siinsesse majandusse ja kogukonda. Nende osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on olnud osa lõimumisprotsessist, mille eesmärk on tugevdada sidusust ja kaasatust,“ tõdes liit.

Rahvahääletuse ja kiirustamise ohud

Ka rahvahääletuse korraldamine oleks EJL-i hinnangul vastuolus demokraatlike põhimõtetega, eriti kui see puudutab vähemusõigusi. Nimelt on rahvusvaheliselt tõdetud, et vähemuste õiguste üle otsustamine rahvahääletusel võib süvendada ühiskondlikke pingeid. EJL on kahtleval seisukohal, kas ca 72 000 inimese, keda seadusmuudatus puudutaks, rahvahääletusel hääleõiguse kaotamisega saadav võimalik hüpoteetiline kasu tekkivaid pingeid õigustaks.

„Veelgi enam, eelnõu kiireloomuline või rahvahääletusel menetlus võib jätta mulje poliittehnoloogilisest manipulatsioonist, mis kahjustab avalikkuse usaldust põhiseaduslike muudatuste vajalikkuse ja õiguspärasuse suhtes",“ leidis EJL.

Integreerimise ja lõimumise tähtsus

Eesti riigil on EJL-i sõnul kohustus edendada sidusat ja kaasavat ühiskonda, kus kõik elanikud tunnevad end osana ühiskondlikust elust. Põhiseaduse muutmine suunal, mis piirab pikaajaliste elanike osalemisõigusi, võib olla aga liidu arvates samm lõimumise vastassuunas, kuna Euroopa kogemus näitab, et vähemuste kaasamine, mitte tõrjumine, tugevdab demokraatiat ja sotsiaalset stabiilsust.

Liit kutsub riigikogu üles läbi viima põhjalikku mõjuanalüüsi ja avalikku arutelu enne lõplikku otsustamist, ning mitte muutma põhiseadust kiireloomuliselt ja kergekäeliselt. Samuti kutsuvad nad üles kaaluma võimalusi probleemi lahendamiseks alternatiivsete seadusandlike või poliitiliste meetmetega, vältides kiirustamist. Veel leiavad nad, et tuleks tagada, et kõik seadusandlikud muudatused toetavad sidusat ja kaasavat ühiskonda.

„Leiame, et põhiseaduse muutmine nõuab kaalutletud ja vastutustundlikku lähenemist, mis väärtustab demokraatlikke põhimõtteid ja tugevdab ühiskondlikku usaldust. Avalikkuse seas läbi arutamata ja mõjuanalüüsita tehtud ettepaneku põlistamine põhiseadusesse neid eesmärke ei täida,“ rõhutas liit.

EJL arvamusse on mõtetega kaasa panustanud nii Eesti Juristide Liidu juhatusest vandeadvokaadid Katarina Talumäe ja Meelis Pirn ning õiguskantsleri vanemnõunik Rait Sannik, kui ka mitmed Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professoritest EJLi liikmed.