Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul arutab komisjon tänasel istungil kavandatavat muudatust ja selle mõju koos õiguskantsleri, justiits- ja digiministeeriumi, Tartu ülikooli ja Eesti juristide liidu esindajatega. Samuti tutvub komisjon riigikogu kantselei lühiuuringuga, mis annab ülevaate mittekodanike hääletamisõigusest Euroopa Liidu riikides.

Komisjoni avalikule istungile, mis algab kell 11.15 riigikogu konverentsisaalis, on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunikud Vallo Olle ja Liina Lust-Vedder, justiits- ja digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva ja asejuhataja Siiri Sillajõe ning Eesti juristide liidu president Katarina Talumäe ja juhatuse liige Meelis Pirn.

Avalikku istungit saab jälgida otsepildis ka riigikogu veebilehel ning selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Varem on põhiseaduskomisjon valimisõiguse piiramist arutanud viiel avalikul istungil, kus on osalenud justiits- ja digiministeeriumi, põhiseaduse assamblee, riigikantselei, riigi valimisteenistuse, siseministeeriumi, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ja õiguskantsleri kantselei esindajad. Lisaks on komisjon muudatusi arutanud kinnisel istungil siseministeeriumi ja kaitsepolitseiameti esindajatega.

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega.

Praegu saavad lisaks Eesti ja EL-i kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvate julgeolekuhuvidega riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu arutab põhiseadust muutvat eelnõu kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. Esimese lugemise läbis eelnõu 20. novembril ning sellele saab muudatusettepanekuid esitada 20. jaanuarini. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid