Kohus keeldus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku uut nime registreerimast. Kirik vaidlustab otsuse

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise ajal riigikogus vaidlustab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) tema suhtes tehtud otsuseid, tuginedes riigi õigusaktidele.

16. jaanuaril esitas kirik taotluse uue nime registreerimiseks. Selleks oleks pidanud saama Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Piiskop Danieli sõnul rõhutab uus nimi kiriku kohalikku identiteeti ning näitab kiriku pühendumust tegutseda kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, järgides samal ajal kiriklikke kaanoneid.

„Saime 30. jaanuari Tartu maakohtu registriosakonnalt määruse, millega keelduti meie taotletud nime registreerimisest. Oleme otsustanud selle määruse kohtus vaidlustada, kuna peame oma õiguste kaitsmist oluliseks,“ sõnas piiskop Daniel.

Registriosakonna otsusest tulenevalt on uus nimi eksitav tegevuse eesmärgi ja ulatuse osas, kuna tekitab eksitava ettekujutuse sellest, et tegemist on kõiki Eesti õigeusklikke hõlmava kirikuga. „Oleme seisukohal, et keeldumine nime registreerimisest vajab selgemat põhjendamist. Praegune otsus tekitab küsimusi ja ei selgita piisavalt, miks valitud nimi ei ole sobiv,“ ütles MPEÕKi esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev.

„Eestis tegutseb mitmeid kirikuid ja usulisi ühendusi, kelle ametlikus nimes sisalduvad sõnad „Eesti“ ja „kirik“. Need sõnad on vajalikud, et tähistada nii geograafilist asukohta kui ka organisatsiooni olemust,“ lisas Knjazev.

MPEÕK leiab, et registriosakonna keeldumine registreerida uut nime seab kahtluse alla võrdse kohtlemise osas, kuna Eestis on ametlikult registreeritud mitmeid sarnaste nimedega usuorganisatsioone, nagu Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik ja Eesti Karismaatiline Osaduskirik, Eesti Täisevangeelne Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Uusapostlik Kirik Eestis ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.

„Need näited kinnitavad, et sarnaste nimetuste kasutamine on Eesti usuorganisatsioonide praktikas tavaline ning aktsepteeritud. Seetõttu on arusaamatu, miks meie kiriku puhul on tehtud erand ning keeldutud nime registreerimisest,“ ütles piiskop Daniel ja lisas, et maailmas on tavapärane, et ka samad religioonid jagunevad erinevate usuliste ühenduste vahel ning kõigil peab olema õigus end eraldi registreerida.

Knjazevi sõnul on praegusel juhul selge vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega. „Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida usutunnistuse, veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi alusel. See on fundamentaalne õiguslik põhimõte, mida antud otsuses ei ole järgitud,“ põhjendas ta.

„Meie hinnangul tähistab uus nimi meie kiriku tegevuse eesmärki ja ulatust korrektselt – Eestis tegutseva kristliku õigeusu kirikuna. See nimi erineb selgelt teistest usulistest ühendustest ning selle registreerimisest keeldumine kujutab endast usuvabaduse piirangu selget ilmingut,“ sõnas piiskop Daniel.