Lugeja: arvamusfestival põhjustas Ukraina kriisi!
Ent pilti tuleb vaadata veidi laiemalt.
Arvamusfestival kui selline on üritus, kus räägitakse ja räägitakse igasugustel aktuaalsetel ja maailmavaatelistel, nii valusatel kui pehmetel teemadel.
Just nimelt: räägitakse.
Rääkimine ongi põhjus, miks Venemaa tungis kallale Gruusiale ja Ukrainale ning miks Putin teeb täpselt seda, mida soovib. Sest siin, lääne pool, Euroopas ja Eestis, ei olda võimelised muuks kui rääkimiseks.
Räägitakse sellest, kui koledasti Putin käitub, milline siga ta on, missuguseid sanktsioone tuleks rakendada, kuidas peaks Ukrainale abi ja toetust andma, aga rääkimiseks see kõik jääbki. Ja samamoodi ainult räägivad riigijuhid kõikjal Euroopas, kuna neile on lapsest saati õpetatud, et probleemide lahendamiseks tuleb rääkida. Nagu nüüd arvamusfestivalide ja jääkeldrite tüüpi üritustel eestlastelegi sisendada üritatakse: et rääkimine on see, mis aitab.
Unustatakse ära vaid see, et meist ida pool räägitakse küll viinaklaasi taga, aga muul ajal tegutsetakse. Ning et seal ei sallita neid, kes ainult mulisevad ja mulisevad, võimetuna midagi korda saatma.
Ja nii ongi Putinile ja venemaalastele juba ammu selgeks saanud, et tehku Venemaa mida soovib – Euroopa reageerib sellele vaid tühja mölaga. See sai selgeks Gruusia kriisi ajal, tegelikult vist varemgi, ning on selge ka nüüd.
Venemaal levivad suisa anekdoodid sellest, et lääne-eurooplased isegi voodis ei seksi vaid ainult räägivad ja räägivad.
Kõikvõimalikud arvamusfestivalid ja muud taolised mokalaadad tuleks lihtsalt ära jätta ning selle asemel saata kõik osalejad põldu harima või metsa langetama või kive veeretama või kraavi kaevama!
Õppigu rääkimise asemel ka konkreetselt tegutsema – äkki sedasi saab mõnest siidinäpust poliitikust tulevikus ka asja ja ollakse võimelised konkreetseteks tegudeks tühja mulli ajamise asemel.
