DELFI FOTOD: Lottemaa naabrid kardavad, et ehitustööd rikuvad kohaliku ranna
Lottemaa kõrval elav Raili rääkis Delfile, et tal tegelikult ei ole teemapargi vastu mitte midagi. "Oleme nende naabrid ja Lottemaa teemapark kui selline meie igapäevast tegutsemist ei häiri," tõdeb Raili. Siiski on tal ja teistel naabritel alates pargi avamisest saadik olnud mitmeid kaebusi ning naabrid kardavad, et need on jäänud kurtidele kõrvadele.
"Võitlesime nendega parkimistingimuste vastu, mis eelmine aasta ei toiminud. Inimesed parkisid teede äärde, bussid saadeti mitte kokkulepitud teed pidi jne. Bussiparklat pole ehitatud, nagu oli ette nähtud, mis tekitas palju transpordiga seotud probleeme," rääkis Raili.
Tema sõnul oligi näiteks suureks probleemiks talvel parki külastavate busside sõitmine majade vahel, kus jooksid ringi ka kohalike elanike lapsed. Samuti kipuvad inimesed oma autosid pargi vajadustele vastava parkla puudumise tõttu parkima keelatud ja loodust rikkuvatesse kohtadesse.
Kuid parkimise probleem pole ainuke etteheide, mis naabritel on. Isegi suurema probleemina näevad naabrid rannas tehtavaid töid, mis võib rikkuda kohalike seas populaarse ranna sootuks.
"Lottemaa hakkas kevadel rannas muudatusi tegema, mis tegi meid murelikuks. Teist aastat järjest aetakse kopaga ranna pealmine kiht maha ja aetakse metsa alla hunnikusse. Kohale tuuakse ka nn loodusliku ehitusliiva, mis laotatakse laiali randa. Seda tehti ka eelmisel aastal. See liiv on teistsugune ja jääb järgi selline plöga. Nad ise kindlasti püüavad teha randa atraktiivsemaks, aga sellel on meie arvates suured looduslikud tagajärjed. Küsimus on ka selles, et kui neil ei õnnestu seda korralikult teha, siis jääb meile metsa alla veetud hunnik, reostatud rand ja loodus. Hunnikus on ka puujuured sügisel mahalangenud puudelt. Kui teha korrastustööd, miks seda siis mitte korralikult teha? Kas rajatised, mis rannal on, kas need on töödeldud looduslike vahenditega?" on Raili nördinud.
"Ma ei tea, ehk see peabki nii olema ja ma tegelikult usun, et nad tahavad seda paremaks teha, aga mis siis, kui see rikub ranna ära ja me midagi ette ei võta? Seepärast ma seda asja ajangi," lisas naine.
Raili tõdeb ka, et naabrid on mitmel korral Lottemaa ja ka valla ning keskkonnaameti esindajatega selles küsimuses ühenduses olnud ning näiteks transpordiprobleemiga on lubatud esimesel võimalusel midagi ette võtta. Seda pole aga tema väitel siiski senini tehtud ja mis puutub teistesse kaebustesse siis väitis Raili, et naabrid said teemapargi esindajatelt hämmastavalt ülbe vastuse.
"Esimesel kohtumisel vallas Lottemaa tegelastega öeldi meile, et kui teil peale kuuma õhu öelda ei ole, siis nende aeg maksab ja lõpetame koosoleku ära," rääkis nördinud Raili.
Lottemaa: kõik ranna arendused on keskkonnasäästlikud
Lottemaa turundusjuhi Jorgen Sumini sõnul kuuleb ta aga sellistest kaebustest esimest korda.
"Teemapark alustas oma tegevust eelmise aasta suve lõpus ja paljud protsessid ja külastajate käitumine, sealhulgas parkimise korraldus, selgusid teemapargi esimese paari nädala jooksul. Lottemaa tegi koheselt Tahkuranna vallavalitsusele ka ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks läbi parkimise ja peatumise parema märgistuse lisamiseks kuivõrd Lottemaa teemapargil kui äriühingul puudub õigus tegeleda liikluskorraldusega avalikel teedel ja tänavatel," rääkis Sumin Delfile.
Ranna-ala väidetava rikkumise kohta rääkis aga Sumin, et eelmise aasta talvetormid kahjustasid mitmest kohast rannikuala ja purunenud trepiosad viidi rannast ära esimesel võimalusel.
Lottemaa esindaja põhjendas, et kuna teemapark on ehitatud nõukogudeaegse sõjaväeosa territooriumile, siis on saadud kahjuks pärandiks ka reostuse rannas.
"Tagamaks kohalikele elanikele ja külastajatele meeldiv ja turvaline rannaelamus, on Lottemaa oma kulu ja kirjadega viinud läbi korduvaid ranna puhastamise töid prahist, mida meri kaldale uhub. Kõik rannas paiknevad atraktsioonid ja lahendused on tehtud keskkonnasõbralikest materjalidest, samuti on Lottemaa teemapark kutsunud oma tegevust jälgima ja hetkeolukorda fikseerima Pärnumaa keskkonnainspektsiooni inspektorid," rääkis Sumin.
"Väide selle kohta, et metsa alla jäetakse mingeid hunnikuid on ebakorrektne, kuivõrd tööd käivad etappidena ja kooritud pinnasest eemaldatakse nõukogudeaegne jm prügi ning seejärel pannakse sama pinnas järk-järgult rannale tagasi," lisas Lottemaa esindaja.
Samuti on teemapargi esindajad Sumini sõnutsi osalenud aktiivselt erinevates ühistegevustes ning korduvalt kutsunud läbi vallavalitsuse kõiki valla elanikke endale külla, et anda ülevaate Lottemaa tegevustest eelmisel ja tulevasel perioodil ning koos otsida lahendusi ühistele probleemidele.
"Kordagi ei ole käesoleva kaebuse esitaja otse Lottemaa poole pöördunud - see on kurvastav, sest oleme avatud ja kogu aeg kättesaadavad," oli Sumin nördinud.
Keskkonnainspektsioon rikkumisi ei tuvastanud
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles Delfile, et ametile on tõepoolest Lottemaa juures oleva ranna-alaga seoses kaebus tulnud ja inspektorid on probleemi selgitanud.
Tuul selgitas, et Tahkuranna valla üldplaneeringuga on Reiu rand määratud avalikuks supelranna alaks ja mullu 30. aprillil kehtestati Tahkuranna vallavolikogu otsusega Lottemaa teine (Linnaku kinnistul) detailplaneering, millega muuhulgas nähakse ette avaliku ranna ning lasteranna rajamine. "Mis puutub detailplaneeringusse, siis sellega seoses on toimunud ka avalik arutelu, nii nagu seadus ette näeb, kus soovijad on saanud oma arvamust ja vastuväiteid avaldada," ütles Tuul.
Keskkonnainspektsioon kontrollis Reiu rannas toimuvat ehitustegevust ning tuvastas, et linnaku kinnistule, nn lasteranna alale, on ehitatud supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised - terrass, kohvik jm. Terrassilt pääseb keerdtrepi kaudu randa, kuhu on paigaldatud erinevad atraktsioonid (laev, karussell). Amet leidis, et supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamisega ei ole rikutud seaduses kehtestatud nõudeid.
"Lottemaa ehitustööde teostamiseks on sõidetud Reiu ranna parklast mööda rannaala linnaku kinnistule. Kuna sõitmine rannaalal on toimunud eesmärgiga rajada supelranda teenindavad rajatised ning ligipääs rannale ilma kaldaastangut lõhkumata on võimalik vaid Reiu ranna parklast, siis on keskkonnainspektsioon arvamusel, et taoliselt käitudes on ehitustöid korraldavad isikud tegutsenud looduskeskkonnale kõige vähem kahju tekitaval moel, kuna rannale sõitmiseks on kasutatud juba olemasolevaid kaldaastangule sissesõidetud juurdepääsuteid," kommenteeris Tuul.
Mis puutub aga väidetavasse ranna rikkumisse, siis inspektsiooni esindaja sõnutsi on Lottemaa lasteranna alal paiknevate atraktsioonide paigaldamisel kasutatud looduslikku ehitusliiva, mis oli varasemalt ladustatud linnaku kinnistu rannale. "Väidet, et rannas on liivakihte maha võetud, ei oska kommenteerida. See küsimus vajaks täpsustamist, kus seda on tehtud jne," rääkis Tuul.
