Vahetustudengid Portugalis: uskumatu, kuidas on nii võimalik magada!
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmus+ programmiga välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas erinevad paigad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkavad Eesti Maaülikooli tudengid Erik Toomemägi (eriala: energiakasutus, magistri II kursus) ja Egon Hermanson (eriala: tootmistehnika, magistri I kursus). Tudengid alustasid oma Erasmuse semestrit Portugalis Castelo Brancos.
Uskuge või mitte, kuid meil tuli vihma ! JAH, meil on sadanud viimased kaks päeva vihma... Isegi ei oska öelda, kas see on halb või hea ?!
Õnneks on meiega veel teisi kannatajaid, välja arvatud itaallased. Selgus, et nende keel on sama sarnane Portugali omale, nagu meile Soome.
Igatahes käisime jälle muuseumis. Enne minekut saime kõik kooli ees kokku. Nagu mainitud, siis väljas oli jahe, mistõttu mõni mees kandis lausa jopet.
Ajaaa, ühele õnnelikule taheti peksa anda eelmise õhtu eest. EI ! Ärge mõelge valesti, ei ole mitte midagi sellist nagu TEIE arvate, vaid eelmisel õhtul mängiti bowlingut. Ausalt!
Egon suutis oma 6 mööda viskega ikka kõigile ära teha. Auväärt teise koha saavutas Erik. Teistel polnud lootustki. Paistab, et suurte pallidega mängimine on meil selge.... Ärge siis valesti aru saage!
Lõpetuseks nii palju, et panime nüüd uue hunniku pesu kuivama. Võite juba teha omapoolsed panused - mitu päeva need seal rõdul kuivavad? Ilmselt saate varsti kihlveokontorites ka reaalselt sellele raha panustada.
18.september oli päev, mil leidis aset väike väljasõit Castelo Brancost - kavas oli ühine piknik. Kõik keelekursusel osalevad inimesed olid esindatud. Vamos!
Asusime teele kohe pärast keelekursuse tunni lõppu, teadmisega, et 22. septembril on kavas suuline eksam. Bussisõit kestis tunnikese. Et aega otstarbekalt kasutada, otsustasime bussisõidu ajal natuke õppida.
Ja lõpuks kohale me jõudsimegi. Söömaaeg. Me olime vist ainukesed, kes ostsid endale söögi juba varasemalt kaasa - mõned tosta mistad (röstsaiad juustu ja singiga). Teised hankisid endale kraami kohalikest kohvikutest.
Pärast söömist sõitsime tagasi Castelo Brancosse. Nali! Jah, me sõitsime tund aega bussiga, et süüa linnast väljas. Aga ei! Tegime veel väikese ringkäigu kohalikus külas.
See koht oli tõesti kaunis, kuid pärast seda läksime me päriselt tagasi Castelo Brancosse. Ainus mis häirima jäi oli meeletus koguses erinevaid putukaid, kelle eest tuli ära joosta. Lihtsalt jube, kui paju kõrvaharke seal leidus. Me pole küll bioloogid, kuid kas kõrvahargid tõesti oskavad lennata? Või on kohalikud kõrvahargid väljakoolitatud?
Mitu tundi külmas rongijaamas
Päev sai imelise jätku Chocalhos festivalil, mis leidis aset Fundaos - poole tunni kaugusel meie kodulinnast. Rong viis ja tõi!
Ütleme nii, et ega ei olnud väga mugav. Kuid seltskonnas oli siiski üks tegelane, kes end pisidetailidest häirida ei lasknud. Kõik naersid. Täiesti uskumatu - kuidas nii küll magada saab?! Aga näete, saab!
Kuna rongijaamas kogunenud unetunnid olid peaaegu et väärtusetud, siirdusid kõik inimesed kodudesse magama. Puhanud ja värsked, otsustasime minna ujuma. Aga kus sa sellega. Selgus kurb tõsiasi, et ujumisala on selleks hooajaks suletud, sest suvi on otsas. Aga väljas on ju 28 kraadi?! Nojah, mis seal ikka. See meid väga heidutanudki, sest otsustasime minna Jardim de Paco-sse. Ja mitte niisama lebotama, vaid portugali keelekursuse testiks õppima. Seljad kokku ja läheb minna!
Kas sellest õppimisest ka kasu on olnud? Võibolla, võibolla mitte, kuid sellest saate teada juba järgmine kord!
Kuidas meil läks? Ideaalselt, nagu alati. Pole olemas teist varianti. Domineerisime terve mängu vältel, mis lõpuks päädis ka meie 5:3 võiduga. Väga mõnus! Aitäh Teile kõigile!
Täname lugemast! Oleme tagasi kohe kui reklaamipaus läbi saab! Seniks tsaud!
