62-aastane naine: töö hooldajana Inglismaal on olnud üdini positiivne kogemus
Kolmest majast koosnev korteriühistu pakkus mulle töötasuks 300 eurot kuus. Selle raha eest oleks pidanud iga päev koridore pühkima, kord nädalas neid pesema ja talvel õues lund rookima. See olnuks hullem kui orjatöö.
Leidsin samast portaalist veel ühe tööpakkumise Inglismaale hooldaja kohale. Mul polnud aimugi, milles see töö seisneb, aga saatsin agentuurile siiski oma ingliskeelse CV. Vastuse sain juba kolm tundi hiljem.
Minuga hakkas tegelema inimene, kes viis mind töö terminoloogiaga kurssi. Minuga tegeleti peaaegu kolm nädalat ja siis toimus tööintervjuu läbi Skype'i. Kolm päeva hiljem sain positiivse vastuse. Ei teagi, kuidas nii hästi läks, kuna mu inglise keel polnud hea.
Inglismaal ootas mind agendi poolt üüritud tuba ja viiepäevane koolitus haigete inimeste hooldamisest. Kolm kuud hiljem kirjutasin alla töölepingule. Sellest ajast olen saanud palka iga nädal õigel ajal.
Töötan halvatud inimestega. Töö on keeruline, aga naudin nüüd majanduslikku vabadust. Minu jaoks on välismaale tööle minek olnud üdini positiivne kogemus.
Ise peab olema hakkaja, peab olema huvitatud enese täiendamisest ja tegema tööd südamega. Ühtlasi peab julgema tulla välja oma arvamusega, julgema teha ettepanekuid.
Sotsiaalministeeriumi kampaania "Kui välisriiki, siis targalt!" hoiatab ja nõustab välismaale tööle minevaid inimesi. 2013. aasta andmetel tegi üle 50 000 tööealise Eesti inimese vastavaid ettevalmistusi kindla sooviga asuda tööle välismaal. Käesoleva aasta septembris Tallinna sadamas läbi viidud küsitlustest selgus, et iga neljas välismaal töötanud inimene on palga, töövahenduse, elukoha või töötingimustega ühel või teisel moel petta saanud. Hea lugeja, kui oled isegi välismaal töötanud, siis jaga oma kogemusi teistega! Anna teada, kuidas hakkama saada! Jutusta oma lugu ja anna nõu aadressil rahvahaal@delfi.ee !
