VIDEO: Reisija jäädvustas Vene lennukite mäsuperioodil Hiiumaa kohal lennukiaknast küsimusi tekitava intsidendi

Delfi lugeja tabas Hiiumaa kohal olles lennukiaknast momendi, mil üks õhusõiduk möödub ja teine teeb justkui järsu pöörde. Kuna intsident jäi kaamerasilma ette ajal, mil Vene lennukid olid Läänemere kohal väga aktiivsed, tekib õigustatud küsimus, et mis õhusõidukitega võis tegu olla?

"See oli 6. oktoobril pärast kella 12 Hiiumaa kohal, kui lennukiaknast välja vaadates nägin, et meist veidi allpool sööstavad meie poole kaks lennukit - üks suurem valge lennuk ning selle juures väiksem must. Tundus justkui ajaks väike must lennuk seda valget lennukit taga," kirjeldas video teinud reisija Delfile.

"Mõlemal lennukil oli veel must ja kurjakuulutav jutt järel. Ühtäkki keeras väiksem must lennuk otsa kiirelt ringi ja kadus põhja poole ning jättis valge lennuki rahule. Ma ei tea, mis toimus, aga see nägi välja küll nagu tagaajamine või jälitamine," lisas reisija.

Õhuväe pressiesindaja Alar Laatsi sõnul ei oska ta nimetatud video kohta suurt midagi öelda. "Videos on näha üht mööduvat lennukit, aga mis lennuk see on, ei näe. Mina ise olen kohanud rohkem kui korra sellist teise lennuki nägemist lennureisil. Meil ei ole mingit viidet ega infot, mis lubaks olukorda täpsemalt identifitseerida," ütles Laats.

Delfi palus videot uurida ka lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse koolitusosakonnal. "Sain tagasisidet, et kõigi kolme lennuki hajutus on piisav. Kõige minimaalsem kõrguse vahe peab olema lennukitel 300 m. Lennujuhtide hinnangul on see hajutusvahemik kindlasti täidetud," kommenteeris akadeemia pressiesindaja Eelika Tootsi. Seda aga, kas tegu on sõjaväelennukitega või mitte, soovitas Tootsi küsida lennuliiklusteenust osutava ning lennuohutuse tagamise eest vastutava Lennuliiklusteeninduse AS-i käest.

Lennuliiklusteeninduse AS-i pressiesindaja Elis Mäeotsa ütles video kohta kommentaariks, et antud teema kohta neil teave puudub. Samas lisas Mäeots, et konkreetse video järgi ei ole võimalik kindlaks teha, mis õhusõidukiga on tegemist ehk et kas tegu oli tsiviil-või sõjaväelennukiga.

Taustaks tuleks siiski mainida, et justnimelt sellel perioodil (5.-7. oktoober) täheldati Venemaa lennukite suurt aktiviseerumist. Näiteks vaid päev enne nimetatud video tegemist sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Venemaa Föderatsiooni relvajõudude lennuk An-72.

Sama päeva õhtul sisenes Vene hävitaja Su-27 Porvoost lõunas Soome lahe kohal Soome õhuruumi, teatas toona Soome kaitseministeerium.

Samuti rääkis toona Lennuliiklusteeninduse AS-i lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe Delfile, et "erinev on militaarlendude intensiivsus ja see on viimasel paaril ööpäeval olnud üsna kõrge."

Balti õhuturbe raames Ämari lennubaasis paikneva Saksa lennugrupi ülem Swen Jacob on ka rääkinud Soome väljaandele Verkkouutiset, et 6. ja 7. oktoobril saatis Venemaa ligi 24 tunni jooksul lennukeid õhku tempos üks 90 minuti jooksul.

„Nad panid QRA (Quick Reaction Alert – kiirreageerimishäire) üha uuesti, uuesti ja uuesti proovile. Lennuk lennuki järel. Pidime pidevalt uuesti alustama, sest ei saanud loomulikult kogu aeg õhus püsida,“ kirjeldas Jacob Ämarist välja saadetud tuvastuslende.

„See oli väljakutse, aga meil oli piisavalt jõuvarusid, häid tehnikuid lennukeid kogu aega valmis hoidmas,“ lausus Jacob.

„Me ei tea, kas õppuse mõte oli näha, kui tihti NATO ja Soome suudavad samal ajal vastata. Vähemalt said nad sõnumi, et me suudame,“ lisas Jacob toona.