Patsientide liidu juht EMOde "sisenemiskeelust": suureneb surve kiirabile, osa haigeid jääb üldse vajaliku abita
Eesti patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu sõnutsi EMOde vastuvõtupoliitika karmistamine probleeme ei lahenda: perearstide vastuvõtuajad on napid ehk EMOde asemel koormataks kiirabi. Ta rõhutab ka, et tavainimene ei pea oskama endale ise diagnoosi panna.
Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer kinnitas eile, et Tallinna haiglad panevad koostöös kiirabi ja perearstidega kokku nimekirja seisunditest, millega üldse võib erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöörduda. Kui tuled muu murega, siis soovitatakse perearsti poole pöörduda.
Kadri Tammepuu ütleb, et patsientide liit jälgib murelikult tervishoiusüsteemi arenguid, mis tõukuvad põhiliselt rahapuudusest. "Töökorraldust soovivad korraga muuta nii EMO kui kiirabi, tänaseni patsiendi jaoks ühed kindlamad võimalused abi saamiseks. Kiirabide eelarve käesoleval aastal vähenes ja kulude tõus EMO-s sööb niigi vähendatud eriarstiabile ette nähtud vahendeid haiglas," nendib ta.
Ta ütleb, et muutes patsiendi "sisenemist" EMOsse karmimaks, tekib suurem surve kiirabile. "Loodetakse, et esmatasandi tervisekeskused lahendavad probleemi, kuid neid pole veel ehitama hakatudki. Kuna tervishoiusüsteemi osad on tihedalt seotud, siis ei tohiks üks osapool ainuisikuliselt otsustada reeglite muutmist oma valdkonnas," märgib ta.
Perearstid võtavad vastu vaid 20 tundi nädalas
Tammepuu toob välja, et pea kolmveerand perearstidest töötavad üksikpraksistes ning võtavad vastu 20 tundi nädalas. "Abiarsti palganud suuremad nimistud võivad küll pakkuda pikemaid vastuvõtuaegu, kuid enamike patsientide probleemi see ei lahenda. Maal toimub tihti sama perearsti vastuvõtt mitmes kohas ja igaühes neist kord-paar nädalas," märgib ta. "Tohtrid saavad riigilt pidevalt juurde uusi ülesandeid, mille täitmisega saadakse erinevalt hakkama. Nii kuulemegi järjest sagedamini, et perearsti juurde pääseb patsient alles paari-kolme nädala pärast. Unustada ei saa ka neid ligi 80 000 inimest, kel puudub üldse ravikindlustus ja tihti ka perearst."
Tammepuu hinnangul on perearste puudu ja naiivne on arvata, et olemasolevad hakkaksid järsku rohkem tööd tegema. "Nii jõuame ikka rahastamise juurde tagasi. Apteekide puhul on Tallinnas öövalve tagatud näiteks linna poolt korraldatud vähempakkumisega. Ilmselt oleks odavam ja patsiendikesksem töötundide välisel ajal täiendavalt rahastada EMO-de läheduses perearstiteenust esmatasandi tervisekeskuses või haiglaruumides."
Patsiendid ei pea oma tervislikku seisundit õigesti hindama
Tammepuu lisab, et palju räägitakse süsteemi kurnavatest patsientidest, kelle arvu on võimalik mõõta. "Samas need inimesed, kes ei julgeks uuenduste järgselt EMOsse minna, kuigi seisund nõuaks, jäävad tähelepanu alt välja ja sisenevad tervishoidu hiljem juba suurema ravikulu vajadusega. Haigusi ei tunne alati ära ka arstid, sestap pole realistlik kõigilt patsientidelt nõuda oma tervisliku seisundit õiget hindamist. Aga kindlus arstiabi saamiseks peab olema igaühel."
Tammepuu ütleb lõpetuseks, et liit toetab inimeste teadlikkust tõstvaid algatusi. "Näiteks viimati aitasime arstidel inimkeelde panna patsientidele mõeldud abimaterjali, mis aitab neil otsustada EMOsse mineku vajaduse üle."
Info, mis tervisenäidustuste puhul EMOsse pöörduda, leiab SIIT.
