Lugeja: vabatahtlik eelkooliharidus võib mitmed lasteaias mitte käinud lapsed elu hammasrataste vahele jätta

Oleks loogiline teha algul koolieelne haridus (lasteaias käimine kõigile koolieelikutele kohustuslikuks) ning alles seejärel realiseerida kohustuslikus korras mitte eesti lasteaedades ka intensiivne eesti keele õpe, millele järgneb eestikeelne alg-ja põhikool, sest muidu jäävad lasteaias mitte käinud lapsed oma puuduliku keeleoskusega lootusetult maha oma eakaaslastest.

Pigem on probleem selles, et eelkooliharidus on Eestis vabatahtlik ning seega jäävad lasteaias mitte käinud inimesed väga suure tõenäosusega hätta juba kooli alguses oma puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu ja ebapiisavate eesti keele teadmiste pärast. Olen kindlal seisukohal, et eelkõige tuleks teha kõigile eelkoolilastele lasteais käimine kohustuslikuks, sest just lapseeas suudab inimene kõige paremini ja efektiivsemalt omandada kooliks ning eluks vajalikke teadmisi ja oskusi (sealhulgas õppima ka vajalikke võõrkeeli). Paljud lapsed võivad koolis langeda tihtipeale teiste klassikaaslaste mõnitamiste alla, sest neil ei ole piisavaid sotsiaalseid kogemusi, mille teised klassikaaslased omandasid juba lasteaias.

Juhul, kui kasvatada last ainult valdavalt koduseinte vahel, eriti puudutab see linnas korterites elavaid lapsi, siis võib areneda neil juba lapseeas sotsiofoobia. Kui kodus kasvanul tuleb esimeses klassis järsku kokku puutuda paljude nende lastega, kellest enamik on saanud lasteaias ettevalmistuse, siis läheb tal kohanemine väga raskeks.

Kui aga inimene ei ole suuteline kohe algusest peale enda eest seisma, siis saab temast suure tõenäosusega kiusualune kuni 9.klassi lõpuni, aga kujutage ette, milline negatiivne mõju on see lapse psüühikale.
Lisaks eelnimetatule pole ju saladus, et kiusamise alla satuvad reeglina need lapsed, kes erinevad enamikust oma eakaaslastest kas käitumise, olemise või suhtlemisoskuse poolest.

Ei ole võimalik õpetada õpetada last suhtlema eakaaslastega ainult teoreetiliselt õpetussõnu jagades, täpselt samamoodi, nagu pole võimalik õpetada autot juhtima ainult teoreetilisi loenguid autokoolis kuulates, ilma auto rooli taha praktiliselt istumata. Puuduliku suhtlusoskustega inimesel on aga väga raske mistahes tööd leida, isegi sellisel juhul, kui koolis õppis ta hästi. Isegi lihttöölisel peab olema oskus oma töökaaslastega adekvaatselt suhelda.

Jah, lasteaial on negatiivseid kõrvalmõjusid nagu lärmakas keskkond, erinevad lapsed (ka ropendavad lapsed jne), kuid koolis tuleb ikkagi kõigil lastel eelminetatud teguritega kokku puutuda ning seega, mida varem on kõik lapsed juba oma eakaaslaste suure kollektiiviga regulaarselt kokku puutunud, seda parem neile.

Minu arvates on iseenesestmõistetav, et Eestis elades tuleb teada korralikult riigikeelt ning ei teki ju mõtet, et pole mingit õigust sundida lasteaia ja algkoolis eesti keele õpetamist mistahes viisil peale Juhin tähelepanu, et eesti-, ja vene keel kuuluvad täiesti erinevatesse keeltegruppidesse. Eesti keel on soome-ugri keel ja vene keel slaavi harusse kuuluv keel. Sellepärast on ka eesti keele omandamine venekeelsetel inimestel raske samamoodi, nagu ka vana keele õppimine pole eesti emakeelega inimestel sugugi lihtne.

Seega olen kindlal seisukohal, et peab olema ühine haridusstandard, mis sisaldaks kohustuslikku algkooli ja põhikooli haridust.