Kallas arvamusloos The Economistile: Ukraina ei ole lahinguväli, see on kuriteopaik

Eesti peaminister Kaja Kallas paneb The Economistis avaldatud arvamusloos lääneriikidele südamele, et ükskõiksus on kõikide kuritegude ema.

"Maailm on ärganud kohutavate kaadrite peale Irpinist ja Butšast, kus näeme pilte massihaudadest ja Vene vägede poolt mõrvatud tsiviilisikutest. Need fotod meenutavad eestlastele Nõukogude režiimi ja NKVD tapmisi, sest sealne riigiaparaat mõrvas tsiviilisikuid täpselt samamoodi. Küüditamised ja filtreerimislaagrid viivad mind ja iga teist Eesti perekonda tagasi valusate mälestuste juurde Nõukogude okupatsiooni repressioonidest ja Gulagi vangilaagritest," alustas Kaja Kallas.

Tsiviilelanike paigutamine eesliinile on Kallase hinnangul Venemaa sõjataktika, mida näitab see, et tsiviilohvreid on senini sõjalistest ohvritest rohkem. "See on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu. Ukraina ei ole lahinguväli, see on kuriteopaik, nagu olid ka Rwanda ja Srebrenica," kirjutas peaminister ning sõnas, et nende julmuste toimepanijad tuleb vastutusele võtta. "Need kuriteod ei ja nende uurimine ei aegu. Me teame endiselt vaid murdosa julmustest, mida Vene väed on toime pannud. Kremli jõhkruse tegelik ulatus on alles nägemata," usub Kallas.

Imperialistlikud ambitsioonid

Kallase hinnangul hukkuvad süütud inimesed Venemaa presidendi Vladimir Putini imperialistlike ambitsioonide nimel. "Nüüdseks on saanud täiesti selgeks, et kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei lagunenud selle imperialistlik ideoloogia kunagi," tõdes Eesti valitsusjuht.
Tema sõnul pole kannatused ja laastamistööd Ukrainas kaugeltki lõppenud, sest Putini strateegilised eesmärgid pole muutunud, ning rahu iga hinna eest ei tähenda, et julmused lõppevad.
"Siin räägin ma oma kodumaa kogemusest. Eestile ja paljudele teistele pärast Teist maailmasõda tähendas rahu Nõukogude okupatsiooni algust inimelude hinnaga. See tõi kaasa uusi kannatusi massimõrvade, repressioonide, massiküüditamiste ja muude inimsusevastaste kuritegude näol," kirjeldas Kallas.

Peaministri sõnul illusteerivad kolm viimast Putini sõda, miks ta ei tohi Ukraina sõda võita ja miks ei tohi Moskval isegi lasta teeselda, et ta on selle käigus midagi võitnud. "Kui see juhtuks, siis tema isu ainult kasvaks ning järgneks veel rohkem julmusi ja inimkannatusi."

Kallase sõnul on Ukrainas toimuv teinud taas kristallselgeks, miks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid taotlesid pärast Nõukogude okupatsioonist vabanemist kiiresti NATO liikmelisust. "Allianss ei eksisteeri Venemaa ohustamiseks, vaid kaitseks. See on olemas selleks, et hoida kümneid miljoneid diktaatorite orjastamise ja tapmiste eest," selgitas Kallas.

Prioriteedid paika

Eesti peaministri sõnul peab sõjaline abi Ukrainale olema lääneriikide prioriteet. "Nad ei vaja abi mitte ainult oma taeva kaitsmiseks, vaid ka linnade tagasivõtmiseks ning inimeste vabastamiseks Venemaa okupatsioonist ja repressioonidest," lisas ta.

"Teiseks peame Kremli ja selle sõjamasina majanduslikult relvituks tegema - kui me tema tulusid kiiresti ei kahanda, saab Venemaa oma agressiooni ja tapatalguid jätkata." Kallase sõnul peab Kreml kogu oma tekitatud kahju hüvitama.

Kolmandaks peab NATO näitama, et on sihikindel, võimeline ja valmis kaitsma oma territooriumi iga millimeetrit ning vajadusel ka jõudu kasutama. "Mõnikord on parim viis rahu saavutamiseks valmisolek kasutada vajadusel sõjalist jõudu," selgitas Kallas.

Ent tema sõnul peaksid lääneriigid tegema siiski kõik selleks, et ükski riik ei oleks järgmine. Kallase sõnul tähendab see NATO tugevdamist ja seda, et Balti riikidesse paigutataks alaliselt rohkem lahinguvalmis vägesid, mida toetaksid ka kaugmaa suurtükivägi ning õhutõrje. Lisaks tähendaks see ka rohkem NATO hävitajaid meie taevas ja rohkem laevu Läänemerel.

"Ukraina pole hullu ühekordse valearvestuse ohver. Oleme tunnistajaks Kremli kaua kavandatud sõjaretkele, mille eesmärk on toore jõuga naaberriikide üle kontroll saavutada," kirjeldas Kallas. Venemaa agressioon Ukraina vastu on rünnak inimkonna vastu ja selle tagajärjed on ülemaailmsed. Selle vastu seismiseks ja selle peatamiseks on vaja julgust, moraalset selgust ja tegutsemist. Oleme lubanud, et "mitte kunagi enam". Peame tegutsema kohe, kui tahame, et see oleks viimane kord. "Ükskõiksus on kõigi kuritegude ema," lisas Kallas.