"Everestil käivad tänapäeval sandid, jalutud, pimedad, naised, lapsed ja vanurid. Ent ka maailma tugevamad saavad seal surma. Sõltub, kuidas sul veab. See on paljuski õnnemäng," lausus Sikk Delfile.

Kõigepealt peab vedama ilmaga. Kaheksa tuhande meetri peal on ilmad karmid, mistõttu ilmaga lihtsalt peab vedama, või ronida ei saa. Ja kui ilmaga ei vea, oled oma rahast ilma. Maksab aga Mount Everesti tippu ronimine Siku sõnul mitme auto hinna.

Maksta tuleb ära mäemaksud, maksta tuleb selle eest, et aegajalt saadetakse mäele koristusbrigaadid, maksta tuleb baaslaagri eest ja maksta tuleb kõikvõimalike ametimeeste eest nagu šerpad, kokk, koka abi, sideohvitser ja tõlk, kelle palkamise kohalik võim tööhõive edendamiseks kohustuslikuks on teinud.

Tänapäeval on võimalik minna mägedesse ronima sellega tegelevatelt firmadelt teenust ostes täpselt samamoodi, nagu inimesed käivad soojal maal pakettreisil. Ent ka taolised firmad võtavad päris suure tüki vahelt. Muidugi võib ekspeditsiooni ka ise organiseerida, ent siis tuleb kogu asjaajamine ise ära teha.

Sikk lausus, et nii Kaasik kui Tuuleveski on ta lähedased sõbrad. Ent samas ei teadnud ta oma sõnul praegu Eestis kedagi, kes veel sama retke planeeriks. Taoliste mägede vallutamiseks suutelised mehed aga Eestis enamasti teavad üksteist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid