Komisjoni sõnul rikub eelmise aasta detsembris vastu võetud seadus muuhulgas õigusi eraelu puutumatusele, sõnavabadusele, kogunemisvabadusele ja süütuse presumptsioonile.

Ungari seadusega luuakse riiklik asutus, millel on volitused uurida „mis tahes tegevust, mida rahastatakse välismaalt ja mis võib mõjutada valimistulemusi, valijate tahet või toetada sellist tegevust“, selgus komisjoni tsiteeritud väljavõttest. Brüsseli sõnul on asutuse uurimisvolitused „väga laiad“ ja „sekkuvad“, eriti kui tegemist on teabele juurdepääsuga.

Komisjoni avalduses öeldi, et uurimised võivad olla suunatud „suurele hulgale isikutele ja üksustele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele, meediaväljaannetele ja ajakirjanikele“.

Siseriiklike õigusaktide vaidlustamine, mis komisjoni arvates rikuvad ELi õigust, algab alati keerulise ja bürokraatliku liikumisega Brüsseli ja asjaomase valitsuse vahel. Esimesed ametlikud vastuväited Ungari seadusele ehk „rikkumismenetluse“ esitas Brüssel juba käesoleva aasta veebruaris.

Taolised menetlused on äärmiselt tavalised ja nendega seisab silmitsi iga ELi liikmesriik, kuid kui komisjon leiab, et probleeme pole käsitletud, võidakse kaebus esitada Euroopa Liidu Kohtusse. Tavaliselt lahendatakse vaidlused enne kui need kohtusse jõuavad.

Euroopa Kohus võib määrata Budapestile trahvi, kui leitakse, et riik on rikkunud ELi õigust. Kohus on sel aastal juba Ungarile trahvi määranud seoses sisserändajate kohtlemisega.