Kapo endine juht Sinisalu sotside ideest: probleeme tuleks sellega hoopis juurde

Endine kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ütles Vikerraadio saates „Uudis +„, et sotsiaaldemokraatide ettepanek hakata kohalikel valimistel siin elavatelt Vene kodanikelt küsima Eesti riigi suhtes lojaalsuskinnitust, tekitab probleemide lahendamise asemel neid juurde.

Sinisalu tõstatas küsimuse, kas need, kes ei soovi lojaalsuskinnitust anda, peaks automaatselt käsitletama julgeolekuohuna. Ta leidis, et taoline tegevus muudab õiguskaitseorganite töö keerukamaks ja lisab koormust kohtutele, kui otsustatakse nimekirjast kandidaate eemaldada.

„Politseile ja kaitsepolitseile peaks ikkagi jätma selle tavapärase tegevuse, et kui on tuvastatud, et mõni inimene on ohtlik Eesti julgeolekule, siis läbi olemasoleva õigusliku raamistiku tuleb see inimene lihtsalt Eestist välja saata,“ ütles Sinisalu ERR-ile.

Endine kapo peadirektor märkis, et nende valimisõiguse piiramine mõjutaks vaid vähest osa venekeelsetest elanikkonnast, kellel on niigi vähene huvi kohalike valimiste vastu, ning seega ei suurendaks see oluliselt Eesti julgeolekut.

Sinisalu hinnangul võib Eestis elavatest venekeelsetest elanikest olla Eesti-vaenuliku mõtteviisiga inimesi ehk neid, kes siia aktiivselt ootavad Putini tulekut, umbes kuni viiendik ehk 20 protsenti.

„Kas on mõtet kõiki inimesi kodakondsuse põhjal võtta potentsiaalsete vaenlastena, seda enam, et on ju statistikas näha, et neid inimesi, kes reaalselt seda valimisõigust on kasutanud, on olnud suhteliselt vähe. Kui me nüüd võtame ära õiguse, mida need inimesed isegi ei ole kasutanud, siis paratamatult inimestel tekib selline tunne, et nad on millestki ilma jäetud,“ rääkis Sinisalu ERR-ile.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile antud intervjuus, et erakond teeb valitsusele ettepaneku, mille järgi saaks kohalikel valimistel valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes kinnitavad, et mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas. Ühtlasi oleks kapol voli soovimatuid inimesi valimisnimekirjast maha kriipsutada.

Delfile rääkis täna Läänemets, et tema plaani mõisteti veidi valesti. „Meil ei ole ettepanek selline, et kaitsepolitsei peaks iga inimese tausta vaatama, pole kordagi olnud, pole kordagi teinud siukest ettepanekut. Meie ettepanek oli selline, et olemasoleva info põhjal, näiteks kui kutsutakse politsei kuskile väljakutsele, kus keegi on suurelt sodinud Z-tähtesid Eesti mälestusmärkide peale, siis ilmselgelt selline tegu fikseeritakse,“ rääkis ta täna Delfile.