Eluaegse vangi kaitsja taotleb ministeeriumilt amnestiaseadust
Aasmaa palub justiitsministeeriumil ja riigikogul algatada kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu, et edasise karistuse kandmiselt vabastataks kõik seni kuni 31.12.2003.aastani kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi alusel süüdi mõistetud isikud olukorras, kus prokurör oli kohtuistungil süüdistusest loobunud, kirjutab Õhtuleht.
Ettepaneku esitaja hinnangul õigusriik ei saa enesele lubada, et jätkuvalt võib viibida vangistuses isikuid, kelle süüdistamisest prokuratuur on kohtumenetluses loobunud.
Süüdimõistetuid ei mõistetud õigeks pärast prokuröri loobumist süüdistusest.
Mullu 15. novembril jättis riigikohus rahuldamata eluaegse vangi Anatoli Nikolajevi taotluse tema süüasja uueks läbivaatamiseks ehk nn teistmisavalduse.
Nikolajevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas riigikohtule teistmisavalduse juba tunamullu detsembris, kinnitades, et pärast süüdimõistmise jõustumist on ilmunud süüasja kohta rohkelt uusi asjaolusid ning seetõttu on vaja seda uuesti arutada.
2000. aasta 31. jaanuaril jättis Viru ringkonnakohus muutmata Nikolajevile Kohtla-Järve linnakohtus nelja inimese tapmise eest määratud eluaegse vanglakaristuse. Sama aasta aprillis jättis otsuse jõusse ka riigikohus.
Nikolajev on hiljem korduvalt kinnitanud, et ta pole kedagi tapnud ning süütõendeid tema vastu tegelikult ei olnud.
Süüdistuse järgi tulistas Nikolajev 1998. aasta 19. aprilli õhtul Kohtla-Järvel Põhja allee ühe elamu korteris surnuks Jelena Erlichi (39), Alla Berdikova (36), Andrei Ovtšinnikovi (28) ning viimaseid kuid lapseootel Tatjana Tširkova (25). Järgmisel päeval pidas politsei roimades kahtlustatavana kinni Erlichi elukaaslase Nikolajevi, kes alguses tunnistas tapmised üles.
Hiljem on Nikolajev korduvalt kinnitanud, et võttis süü oma peale uurijate survel ning ta pole kedagi tapnud.
