Lugeja: Eesti asub niigi kahe tsivilisatsiooni piiril ja meie plaan on tekitada sääraseid pingeid veel juurde?
Ma ise ei käinud kummalgi – ei kütuseaktsiisi- ega ka immigratsiooniteemalisel koosviibimisel Toompeal – elan selleks praegusel hetkel natuke kaugel. Viibinuks ma tol hetkel Tallinnas, oleksin ennast ehk kohale vedanud.
Kummalgi juhul poleks põhjus minekuks olnud mu isiklik seisukoht antud teemal – pigem peitunuks mõte selles, millest kirjutasin juba kooseluseaduse vastuvõtmise ajal, kui Riigikogu ei võtnud kuulda Urmas Reinsalu väga mõistlikku ettepanekut korraks aeg maha võtta ning teha rahvale natuke põhjalikumat selgitustööd. Tookordseks valikuks oli teerullipoliitika ning sama võib täheldada täna.
Muret teeb immigratsioonipoliitika ning järjekordne teerullimine. Seda nii väikese Eesti kui ka suure maailma plaanis. Mina ei ole eriline natsionalismi austaja ning usun kahjuks ka väikerahvuste väljasuremisse, kuid poliitikud ja rahvaesindajad ei tohiks avalikult sellist suhtumist rõhutada.
Ma ei kahtle üldse, et meie riigikogulased tutvuvad igapäevaselt ajakirjanduses ilmuvate artiklite ja nende kommentaaridega. Kui seda aga tehakse, siis miks ei ole ükski neist avalikest sõnavõtjatest püüdnud ümber lükata üht veebidiskussioonides levivat põhiargumenti – meie väikest rahvaarvu ning sellega võrreldes ebaproportsionaalselt suurt juba olemasolevat sisserändajate arvu.
Neid sisserändajaid, kes on vaevunud õppima ära keele ning saanud kodakondsuse, suisa kiidetakse avalikult rahva poolt. Probleemseks peetakse siiski ülejäänud osa, kes pole aastakümnete jooksul teinud ei üht ega teist. Just selliseid sisserändajaid on meil protsentuaalselt kordades rohkem kui suursõbralikkust propageerivatel liidukaaslastel.
Miks ei ole ükski uue immigrantide laine pooldaja seda rahvuse ja rahvusriigi kestvuse jaoks nii olulist tõsiasja kõneks võtnud?
Kahju. Ja veelgi enam kahju, kui sellest probleemist avalikult rääkijaid imbetsillideks ja idiootideks tembeldatakse. Võib-olla kõik ei oska väljendada oma mõtteid grammatiliselt korrektselt või nii ilusate terminite abil nagu meie euroliidueufoorias "mõtteeliidil" tavaks, aga hirm enda ja oma lähedaste heaolu pärast on ka kehva kirjaoskusega inimestel täiesti reaalne.
Idiootlik on pigem see eurosallivus-aitamis-abistamis-demagoogia, mis iga päev läbi ajakirjanduse meieni jõuab. Miks? Sest see demagoogia vaatab mööda kõigist võimalikest säärase immigratsiooniga kaasnevatest murekohtadest ja isegi kui pagulaste vastuvõtmise pooldajad teavad neid murekohti, siis on neist väga rumal selliste kohtade pealt vait olla.
Kas rahvas on sellepärast rumal ja ajudeta, et võtab tõsiselt Inglismaal meeleavaldustel moslemite poolt karjutud lauseid lääneliku kultuuri hävitamissoovist või ideest teha islamist ainus ja õige usk? Kas rahvas on loll, kui muretseb mõne heaoluriigi kuritegevusstatistika andmete pärast? Kas rahvas on imbetsill, kui ei soovi siia muidusööjaid, mida näitab statistika immigrantide puhul paljudest riikidest?
Ei ole rahvas loll. Möku küll vahel, aga mitte täiesti loll. Kui eestlased nii lollid oleks, oleksid nad juba ammu välja surnud.
Politoloog Samuel P. Huntington avaldas 1993. aastal ajakirjas Foreign Affairs väga võimsa artikli "Tsivilisatsioonide kokkupõrge?", mille järgi suurimaks ohuks maailmale pärast külma sõja lõppu saavad kultuuride ja religioonide vahelised konfliktid.
Eesti asub niigi kahe kultuuriruumi – lääne ja slaavi-ortodoksi – piiril ning kui meie kallid kaasmaalased natukenegi kaasa mõtleksid, siis ehk näeksid nad just selles tõsiasjas põhjust, miks meie senised sisserändajad nii kergesti meie ühiskonda ei sulandu.
Nad on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ning Eestisse sulandumine ei oleks nende jaoks lihtsalt kodakondsuse vahetus – see nõuaks palju enamat. Meil on siiski veel hästi läinud, et üle kolmandiku neist kõigist on seda juba suutnud. Kui paljud meist, eestlastest, suudaksid ilma nurisemata leppida ja sulanduda näiteks aafrika või islami kultuuriruumi?
Praegu aga tahetakse meile juurde tuua veel kolmas osapool – riiki, mis asub niigi tsivilisatsioonide piiril. Ja see kolmas osapool oleks islami päritoluga, mis enda olemuse ja jäikusega tekitab suuri probleeme isegi sellistes suurtes riikides, mis on seni rahulikult oma läänelikus sügavas kultuuriruumis seilanud.
Kui isegi lääne tsivilisatsiooni südames asuvad suurriigid ei suuda probleemitult enda juurde võtta väikest osa teisest kultuuriruumist pärit inimesi, siis miks meie europropagandistid arvavad, et meie niigi konfliktses väikeriigis see kuidagi paremini läheb?
Ei lähe paremini, kohe kindlasti mitte. Tõenäoliselt läheb veel hullemini just meie asukoha tõttu. Ja siis on meil muidugi veel see suur ja sõbralik naaber, kelle viimase aja poliitikaks ongi mujal asuvatele omadele "appiminek"...
Ma ei hakka siin isegi rääkima võimalikust terroriohust, sest seda kuuleb nagunii igalt poolt. Piirduksingi vaid mõttega, et kolmanda, üsna agressiivse tsivilisatsiooni toomine niigi kahe tsivilisatsiooni piiril asuvasse väikeriiki on üsna ettearvamatu tegevus.
