Tööotsija: kui oled liiga vana, siis ei loe kogemus ega ka haridus – sobid ainult telefonimüüjaks

Võrdõiguslikkuse volinik soovitas, et ärge kirjutage CV-sse sünniaega, laste arvu ega perekonnaseisu – eluvõõras naljatilk. Internetis pole võimalik neid lahtreid täitmata üldse CV-d koostada. Pealegi saab soo ja vanuse määrata ka isikukoodi järgi. Ja üldse: kui jätad selle info andmata, siis visatakse CV ju prügikasti. Miks peaks tööandja eelistama kandidaati, kelle sugu ja vanus on teadmata?

Haridus ja töökogemus ei määra kõike. 60-aastane või vanem töötaja on tööandja arvates sendi surmale võlgu. Mis tööd sellisele pakkuda? Koristajaks? Turvameheks? Kui oled vana, ei loe enam ei kogemus ega ka haridus.

Kui olin 48-aastane, läks minu töökoht hingusele ja tuli hakata uut otsima. Juba siis selgus, et olen muldvana, ega sobi "nooruslikku arenevasse kollektiivi". Vestlusele kutsutigi ainult üks kord, aga ka see jäi sinnapaika, kui minust poole noorem ülemus hakkas ebalevalt vabandama, et natuke imelik on, kui alluv on sama vana kui ema ja isa.

Ei hakanud noormeest piinlikku olukorda panema. Rohkem pole ühelegi vestlusele kutsutud. Vastuseidki olen saanud vaid paaril korral: et ei osutunud valituks või jäin teiseks.

Töötukassa oli mõttetu ajaraiskamine ja karjäärinõustamine paras farss. Tibi laua taga ei osanud midagi pakkuda, vaatas CV-d ja oli silmnähtavalt kimbatuses: "Jaa... kvalifitseeritud, aga mitte sobivatel erialadel... pealegi see vanus – nii vanale on raske midagi leida. Kui, siis võib-olla telefonimüüja või ukselt-uksele kaubareisija."

Need siis on vanainimesele sobivad tööd? Tolmuimeja või veefiltrid kotti ja minek!

Eraldi teema on konkursid. Osalesin hiljuti kolmel sellisel, aga ei mingit tagasisidet. Ühe konkursi ajal helistasin nädal enne tähtaega, et üle küsida ja sain teada, et neil on tegelikult inimene juba olemas, aga seadus nõuab konkursi korraldamist.

Peaks vist astuma mõnda juhtivasse erakonda, et tööd saada? Ministriks ma ei tükiks – selle jaoks on haridust ja kogemust pisut ülearu.