43 riigikogu saadikut koalitsioonist, kellest enamik Reformierakonnast, näpuotsaga ka Sotsiaaldemokraatidest (SDE) ja E200-st, tegid ettepaneku võtta eelnõust välja lause, et kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus.
23 riigikogu saadikut opositsioonist, nende hulgas endised ja praegused EKRE ja Isamaa erakonna liikmed, esitasid samuti ühise muudatusettepaneku. Nemad soovivad välistada kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse kohalikel valimistel. Praegune põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette hääleõiguse andmist kohalikel valimistel muuhulgas ka määratlemata kodakondsusega isikutele.
Keskerakonna liikmete hulgast keegi muudatusettepanekuid ei esitanud.
Eelnõu vajab suurt toetust
Novembris läbis riigikogus esimese lugemise koalitsioonierakondade väljapakutud eelnõu, mis jätaks lisaks Eesti kodanikele kohalikel valimistel hääleõiguse alles ka NATO ja Euroopa Liidu kodanikele ning kodakondsuseta inimestele.
Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks on vaja 4/5 riigikogu liikmete toetusest, põhiseaduse kiireloomulise muutmise blokeerimiseks piisab 21 riigikogu saadiku häälest. Ettepaneku poolt on koalitsiooni kuuluvad SDE, Reformierakond ja Eesti 200. „Sotside ettepanek lisada nimistusse kodakondsuseta isikud, oli Eesti 200 jaoks raske otsus,“ sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (E200).
Ka EKRE ei toeta ettepanekut, kuna selle järgi jääks nn halli passi omanikele hääleõigus alles. Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse ära võtmist EKRE aga toetab.
Isamaa juht Urmas Reinsalu sõnas „Aktuaalsele kaamerale“, et nii nagu Vene kodanike puhul, on ka halli passi omanikel Eesti riigi identiteet piiratud. Isamaa pole siiski konkreetselt avaldanud, kas nad on konkreetse eelnõu poolt või vastu.
Keskerakond seisab seaduse muutmisele vastu, põhjendades seda sellega, et sel moel karistatakse agressori asemel kohalikke inimesi.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse riigikogus kolmel lugemisel. Eelnõu teisel lugemisel pannakse paika lõplik sõnastus ja see saab toimuda kõige varem 20. veebruaril. Teise ja kolmanda lugemise vahel peab olema vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. Seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.